Plaani sõita Lätimaalõ Hopa liina, et osta poodist puul pätsi hääd leibä ja kaia, mis munakarp mass. Kõnõldas, et Lätin lastas pia söögikraami käübemassu madalambas ja taha nii poolõ aasta peräst kaia, pall’o sis karp munnõ mass. Tõnõ tsiht om taal sõidul viil: taha hindäle hanki Kürsa Ere vahtsõ luulõraamadu «Aojõgi». Rõugõ vallan om hoovimüügi päiv ja olõ lugõnu, et Ere näütäs tuupäiv Varstun ummi pütülavvamaalõ ja vahtsõt raamatut. Nii et üts tii, kats asja.
Lapiteki muudu tii om peris kirändüsline. Ku lasõ vaba käügiga Sännä mäest alla, mõtlõ Jaigi Juhani pääle. Edesi tulõ Adson ja sis Sommeri Lauri. Ka nal’alugu «kats matsi» lasõ-i hinnäst kavva uuta ja joba sõidagi (jäl vaba käügiga) Pilpaküläst Varstu alõvilõ sisse. Sõita tulõ läbi terve alõvi, inne ku hoovimüügipäävä silt silmä nakkas. Käänä sisse.
Suurõ lõhmussõ all, kohe näütäs parkmisõsilt, om viil kats massinat. Hoovi pääl paistus kamp uudistajit. A nimä omma uma tsõõri joba tennü ja nakkasõ pia minemä. Vähembält ütel om raamat käen. Õigõ kotus, mõtlõ.
«Kiruta tollõst, midä tunnõt!» oppas Kürsa Ere, ku nakka diktofonni kotist vällä võtma. «Hää külh, ku tundist, sis tundist,» lätt lindistüsmassin kotti tagasi. A ei jõvva ma tunda viil midägi, ku Ere joba täüsmaalidu pütülavva pääle näütäs ja küsüs: «Mis lill seo om?»
«Eeeee…» Asi om tuun, et ma ei tunnõ väega häste lillisortõ. Ja tõõnõ asi om kah: mõnõ pildi pääl omma kül hariligu võiulilli, a näid om küländ rassõ är tunda. «Kunst om kunstin kunsti nätä,» ei jää Ere vastust võlgu.
Noid täüsmaalituid pütülaudu om iks peris hulga. Nä omma säedü aia ja sainu pääle kaemisõs. Vist saa osta kah, a ei tihka hinda küssü. Ere seletäs, et vanno lavvajuppõ väärtüsest sai tä tiidsäs Ameerigamaal. Sääl kongi Mehhiko piiri ligidäl oll’ olnu üts kunstipuut, kon müüdi maru kalli hinnaga vii seest vällä uhutuid lavvajuppõ ja muud säänest vanna kraami. Kodomaalõ tagasi jõudõn otsust’ tä, et palotamisõs valmis pantu pütülavva tulõ hoobis lillipilte vormi panda. «Ma ei olõ kunsti opnu,» ütles tä sääl man mitu kõrda.
Siski om tegemise käügin midägi iks külge jäänü. Näütüses alostusõn maalsõ tä ütte saabast. A sis sai arvo, et saapa piät iks paarin olõma, olõ-i mõtõt õnnõ ütte maali.
Ku tsõõr pääl, jõvvami suvõköögi ala, kon saa raamatit nätä. Ere lugõ raamadu nimiluulõtusõ viil ette kah. Raamat käen, säe minekit. Nätä om, et värehti taadõ kogonõs joba vahtsit huviliidsi.
Hopa liinan om kõik vannamuudu. Topi poodi iin saisvist autist poolõ omma Läti, poolõ Eesti numbrõga. Pekipiiragu omma är ostõdu, a leibä om. Võta suurõmba tükü. Kõgõ odavamb munakarp mass 1.79, muna omma peri Eestist. Orrõ pääl peetävide kanno muna masva 2.99 karp, nii Leedu ku Läti uma. Kaemi sis kunagi ildampa, ku pall’o käübemassu vähämbäs tegemine hindu mõotanu om.
* * *
Aojõgi om mitu tunnikõist edesi juusknu, ku uma sõidu lõpõta. Paari päävä peräst om Lätist tuud leib otsan, a luulõraamat «Aojõgi» uut viil läbitüütämist. Suvi om iin, kül tuu kah kõrralikult loetus saa.
Kürsa Ere ummi pütülavvapilte man. Tä plaansõ tuu päiv ka maali, a küläliisi mugu vuursõ, nii et pintsli jäi pia putmalda. Rahmani Jani pilt
