Vastas Võro maakunna aasta nuur SAARÕ HIPP.
* * *
Sinno nimmati Võro maakunna aasta noorõs. Midä taa kittüs Sullõ tähendäs?
Seo oll’ kõgõpäält suur üllätüs, mu hindä 25. hällüpääväl anti tuu kätte, pidolikkust ja rõõmu oll’ hulga. Muidoki tähendäs tuu kimmüst, et ma aja õigõt asja, ja õkva umast kodokandist säänest tähelepandmist saia om kõgõ parõmb. Esieränis hää oll’, et sai seo kittüse noorõna ja tõisi nuuri siän, kelle jaos kah vast sama as’a tähtsä omma ku mullõ. Looda olla hää iinkujo. Ma olõ Võromaa iist välän pia egän paigan, kon käü – euroliidu projektest sõpru sünnüpääväpidodõni vällä. Võromaa om kõik aig meelen.
Olõt olnu perämäidsil aastil maru teküs: toimõndat võro keelega, olõt vallavolikogon. Midä olõt kõgõst tuust opnu?
Kõgõ inämb läbikäümist egäsugumaidsi inemiisiga, kellega nõun ei olõ ja kellega olõ. Inemiisi kottalõ ülepää kõgõ inämb tuud, kuis egäüts kõnõlõs iks tuust, midä timä kõgõ inämb tiid, ja rassõ om «vahtsõt infot» kellelegi päähä panda. Ütest külest võro keele aoluu seletämine nii ütismeediän, koolidirektoridõga, ülikooli inemiisiga. Vai kuis volikogon kõnõldas õks inämb automargist, midä hankõn osta, a kiäki ei arota suurt plaani, ku ei mõista midägi arvada. Nii et ma olõ opnu inemiisiga läbikäümist nii, kuis inemisele kõgõ inämb arvo saia om, ja opi tuud edesi kah.
Mille piät tähtsäs tetä ummi tegemiisi kodokandin?
Kõgõ ausamb vastus om, et taa om kõgõ lihtsämb. Ma tunnõ umma kodokanti kõgõ inämb, et miä sääl hätä om vai kuis löüdä inemiisi ja tegemiisi. Tuu, et Võromaa om sääne veidükese veeremaa ja talente otsitas takan, om ületsele jo halv, a võimaluisi jaos hää. Tarto liinan om humanitaarharidusõga inemiisil maru kõva konkurents egäsugumaidsi erialaga köüdetüisi tüükotussidõ pääle, Võromaal om tüüd hulga üle. Muidoki om hulga sõitmist ja elokõrraldusõ paikasäädmine om rassõmb, a tuu teno vai tarvilinõ olõmisõ tunnõ om suur. Mille sis vaiva nätä võõran paigan, ku saa ummi inemiisi hääs asjo tetä.
Määndside rõõmõ ja murridõga Sa ummi tegemiisi man kokko olõt putnu?
Rõõm om õks tuu, ku kedägi huvitas, midä ma tii, vai ku lövvä kedägi, kellega üten asjo tetä. Lätsi muusõummi tüüle ja sis oll’ väega äge, et kõik tiidvägi aoluust ja asjo ajamisõst hulga. Sis om põnnõv ja hää plaanõ säädi ja kuuntüüd tetä.
Murõ om sis, ku aigu jääs puudu, midägi saa halvastõ tettü vai ei jõvva õigõs aos. Tuu graafikidõ säädmine ja rutiini löüdmine om mu jaos rassõ. Tuuga piä ma viil vaiva nägemä, et tüü- ja puhkõaig hindä jaos selge olnu.
Ku mõnikõrd tegemise ülepää kasusõ, kuimuudu Sa auru vällä lasõt?
No sis tulõ tetä midägi muud. Ma mäletä elo edimäst filosoofilist mõtõlust uman pään, et ei olõ jo võimalik mitte midägi tetä, õks kõik aig tiit midägi – kas istut vai hengät vähämbält. A ku muud ei viisi, sis mängi puutrin Minecrafti, ja ku ekraanist kah küländ saa, sis sõida rattaga ja edendä poti- ni pindrelille välläpanõkit. Väega hää om niisama kõnõlda maast ja ilmast uma pere vai sõpruga.
Määndsit võro keele ja kultuuriga köüdetüid ettevõtmiisi Sul seo suvi viil plaanin om?
Seo suvõ suurõmb tüü om Kaika suvõülikooli kõrraldaminõ Navil 15. põimukuu pääväl. Tuud teemi üten Võro seldsi nuuriga, kedä om katõ aastaga joosul, ku olõmi Tarton ülikooli man keelekohvikit kõrraldanu, peris hää hulk kokko tulnu. Rektris om värskilt ülikoolin aoluu lõpõtanu Timmi Talis, et nuuri helü kah kuulda olnu, kuiki Navi küläst om hulga põnõvit inemiisi peri. Tahamigi, et kõik võrokõsõ ja võro huvilidsõ vana ni noorõ kokko tulnu, et peris elon nätä ja kõnõlda. Sis sünnüse hää mõttõ ja kontakti nii võro keele ja kultuuri ku muu elo kottalõ.
Anna lõpõtusõs uma sõnnom vai üleskutsminõ Võromaa nuurilõ ja mille mitte ka vanõmbilõ inemiisile.
Nuuriga ma olõ küländ rahul: mu meelest omma täämbädse ao noorõ väega huvitõdu elost, ummist juurist, kultuurist ja häie iinkujodõ otsmisõst. Soovita õnnõ ümbre kävvü ja oppi nii maailma paiku ku kodokandi kottalõ. Minnä uma külä pidolõ, vanaimä sünnüpääväle ja egäle poolõ, kohe saa. Säält saa elos kõgõ parõmba vundamendi.
Vanõmbilõ inemiisile soovita, et nä lõpõtanu jutu, et Võromaal ei olõ midägi tetä ja nä soovitasõ ummil latsil kül minemä minnä. Vai sis kõnõlgu tuud viil inämb, sis saagi nuuri miil tollõlõ vasta olla. Pääasi, kõnõlgõ võro keelen umma ütskõik määnest juttu, mõtõlgõ, et omgi käen aig olla tuu vanaimä, kiä kiilt oppas.
