1986. aasta põimukuu nakas’ pääle suuri vihmuga, Piusa ja Võhandu aiva üle. Suurvesi uhtsõ är teid, lahksõ truupõ ja põllu jäivä vii ala.
* * *
1987. aasta 7. ja 8. põimukuul mõõdõti Võrol 51 millimiitret vihma, uputus oll’ Liitva silla man ja Võlsil.
15. põimukuul teivä inneskidse poliitvangi MRP-AEG (Molotovi-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp). Tsiht oll’ kõnõlda ausalõ tuu lepingu salahaisist protokollõst.
* * *
7. põimukuul 1988 tetti Haanih Suurõ Munamäe man vallalõ kõrda tettü mälehtüssammas 1919. aastal Munamäe lahinguh surma saanuilõ edimädse ratsapolgu sõamiihile. Paiga pääle tull’ tuhandit sinimustvalgidõ lippõga inemiisi.
10. põimukuul ilmu Rahva Hääleh edimäst kõrda NSV Liiduh avalikult MRP salahanõ lisaprotokoll.
* * *
1989. aasta põimukuu algusõh tetti kats vahtsõt eräkunda: Eesti Roheline Partei Kivistiku Mario iistvidämisel ja Eesti Rojalistlik Partei, midä võeti edimält ku nall’a, a peräh tetti Kulboki Kalle iistvidämisel mito kuningriiki tugõvat ettevõtmist.
8. põimukuul võtt’ ülembnõvvokogo vasta kats säädüst. Edimädsega naati tagasi tegemä valdu, alõvidõ ja liinu volikogosid. Tõõnõ oll’gi paigapäälitside umavalitsuisi valimisõ säädüs, mille perrä sai nii valli ku kandidiiri vähämbält kats aastat paiga pääl elänü inemise. Edimäst kõrda üle viiekümne aasta võisõ üles säädä inämb ku üte kandidaadi.
* * *
1. põimukuul 1990 tetti Savisaarõ-Bakatini kokkolepe, millega läts’ Eesti siseministeeriüm eräle NSV Liidu siseministeeriümist. Eesti võisõ tetä uma politseisäädüse ja Eestih olõvit sisevägesid, miä käve Moskva ala, võisõ edespite pruuki õnnõ Eesti valitsusõ luaga.
7. põimukuul otsust’ Eesti ülembnõvvokogo kõrralda läbikäümist Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaihõl Tarto rahulepingu perrä. Vasta võeti riigilipu ja -vapi säädüs: sinimustvalgõst sai jälki ammõtlik riigilipp.
* * *
1991. aasta hainakuu lõpp ja põimukuu algus olli Balti riike piiripunktõh keerolidsõ. Leedu Medininkai piiripunktih tapõti säidse piirivalvjat. Nii olli Võromaa piirikaitsja ja Kodokaitsõ kah inämb valvõl. Põimukuu alostusõh tulliki Luhamaalõ Pihkva kandist sõamehe ja julgõolõgitüütäjä. Vaihtusõ ülembäle anti ähvärdüskäsk tegotsõminõ lõpõta ja paprõ üle anda. Luhamaa piirikaitsjil oll’ kohus vinnütä aigu ja mitte vasta naada, staapi saadi tiidmine ründämise kotsilõ edesi anda. Lõpus lätsi Nõvvokogo väe piiri taadõ tagasi, a jäivä sinnä ümbre vahtma. Nii maati piiripunktih täüsrõivih nika ku riigipüürdmiseni 19. põimukuul.
* * *
1. põimukuul 1992 nakas’ Eesti piirikaidsõ üle võtma seenimaani Vinne kontrolli all olnuid piiripunktõ.
11. põimukuul kerkü õhulämmi Võroh pääle lõunat 35,6 kraadini. Muial Eestih oll’ kah pia 30 kraati lämmind.
* * *
1993. aasta hainakuuh alanu Pullapää jäägrikompanii kriis läts’ põimukuu algusõh teräväs. 3. põimukuul astsõ kaitsõministri Rebas tagasi. 10. põimukuul võeti Kommeri Asso ja Mosina Jaagu vasta üles kuritüüasi võimu kuritarvitamisõ peräst.
Võro maavalitsusõh olli tulidsõ kuuholõgi, talomehe nõudsõ valitsusõ käest kaitsõtollõ ja tukõ, muido lõpõtasõ piimä müümise liinarahvalõ är.
* * *
Umavalitsusõ ja Kaitsõliit saiva 1994. aasta põimukuul prii ligipäsemise Nursipalo ja Sännä raketibaasõlõ, et panda kirja Vinne armeest maaha jäänü keskkunna tsolkminõ. Tuus aos olli nuu salahasõ baasi jo rüüstedü ja maaha jäedü.
Võro liinavolikogoh kinnitedi Võro liina tiinidemärgi välläandmisõ kõrd ja tsehkendüs, mille pääl oll’ kullast oss ja lint kiräga «Teenete eest».
* * *
1995. aasta 1. põimukuul kinnit’ Riigikogo ütel meelel lepingü Euruupa Liiduga.
8.–11. põimukuul olli Tal’nah VII ESTO päävä (ülemaailmalidsõ eesti kultuuripäävä).
15. põimukuul tetti Paldiskih vallalõ kaitsõjõudõ välläopmisõ keskus.
* * *
1996. aastal sündü trompetioppaja Otsa Aavo pakmisõl edimäst kõrda Võrol nuuri vaskpillimängjide suvõkuul, koh 13.–17. põimukuul mängse 33 nuurt pillimiist.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
