Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmõn mõisan Liivimaal.
Võrumaal panti Wardja Mooste mõisan Vardja Hansu perrele. Nimä ellivä üten Vardja talun, talunimme kirutõdi mõisakirän Wardia. Hansu vanõmb poig Märt oll’ kuulmeistre, mõisakirju perrä oll’ kuul säälsaman Vardja talun. Talunimi om väega vana, joba 1627 oll’ Mooste mõisa all kirän Wardi Pap. 1874. aastaga kaardi perrä oll’ Vardja talu mõisast õdagu puul, õkva üle järveotsa suukõsõ, tuu talu eestiaignõ nimi om Sikamäe. Või ka olla, et varahampa oll’ Vardja talu kongi muial Mooste külän, näütüses sääl, kon no om Kooli talu. Nime Vardja mõts ja Vardja tee sääl nukan omma vahtsõ ja hoobis tuust saad, et 20. aastagasaal oll’ Hansi talu pererahva nimi Vardja.
Kongi säälsaman Vahtsõmõisa nukan oll’ ka Poro talu, kost tulõ priinimi Porrowardja, seoilmaaigu kujul Porovardja (11) ja Porovart (19). Tuu suguvõsa oll’ priinimmi pandmisõ aigu suur ja personaalraamatun omgi näil kats lisanimme: Porro Wardja.
Villändi kihlkunnan Vana-Võidu mõisan sai priinime Wardja Vardja Matsi Hansu talu peremiis Hans uma perrega. Vardjamatsi talu om Uusna mõisa küle all.
Põltsamaa kihlkunnan Pajusi mõisan panti Wardja ütele perrele Kalana külän. Kuigi pere oll’ väikene ja nimekandjit oll’ kõik aig veidü, om säält suguvõsast peri näütüses Vabahussõan Vabadusristi saanu Vardja Johannes.
Katõl kõrral sai seo priinime Vardja taluga köüdet perekund. Kalana külä, kon nii es olõ, om jäl tuu poolõst huvitav, et sääl om muistinõ liinamägi.
Sõna vardja, vanõmb kuju ka vardija, tähendäs külävanõmbat, kubjast, pulmaessä, määndsegi ammõti vai ülesandõ hoitjat. Sama tähendüsega om sõna vardjas, miä om niisamatõ perekunnanimes saanu (Villändi kihlkunnan). Soomõ keelen om taasama sõna kuju vartija, mä tähendäs valvjat, vahimiist. Tegusõna om vartioita ‘vahti pitä’. Seo om vana germaani lainsõna tüvest *warðu-, miä om köüdet vahipidämisega, kuni inglüse keele sõnani ward ‘iistkostõ’ vällä.
Raamatun «Eestlasel eesti nimi» (1921) soovitõdi vahtsis perekunnanimmis Auvardja, Külavardja, Kosevardja, Soovardja, Viljavardja, Taluvardja, Tarevardja jne, a eestistämisel sõski üttegi säänestmuudu nimme es võeta.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
