Väkev umakeeline kontsõrt Rõugõn

Timahavadsõ festivali «Aigu om!» kavan oll’ Rõugõ kerikun kontsõrt, kon muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa kandsõ edimäst kõrda laembalõ rahvalõ ette umma vahtsõt võrokeelist laulukavva, miä sügüse plaadi pääle kah jõud.

Võro kultuuri jaos või kontsõrti märgilidses pitä: laulukava oll’ otsast otsani umakeeline, kerikun ettekandmisõs pasvalõ küländ tõsinõ, a säälsaman lihtsä, ütenhaardva ja kõrduisi täüs. Kuigi kontsõrt oll’ küländ ilda õdagu, oll’ kerikun kinäste rahvast. Tuu näütäs, et inemise uutva vahtsõt võrokeelist laululoomingut. No kõnõlõs Kuslapuu Kaisa esi kõgõst lähkümpä.

* * *

Kuimuudu Sa jõudsõt mõttõni tetä võrokeeline kontsõrdikava ja plaat?

Lihtsäle heräsi ütel pääväl üles ja mõtli, et mille ma ülepää eesti keelen muusikat kirota. Seo kotsilõ võinu üteldä – lambist. A ilosamb om üteldä: tundsõ kutsõt. Ja ütskõrd om õks edimäne kõrd – tahtsõ pruuvi, kuis om võro keelen laulusõnno kirota.

Kuis nuu laulu Su mano tulliva ja määndse nuu omma?

Vahtsõ laulu omma (suurõmbalt jaolt) rahulikumba süämerütmiga ku neo, midä olõ varõmb eesti keelen kirotanu. Võtsõ ette, et piä kirotama, a tuu oll’ edimält peris rassõ. Tundsõ, et jää kõik aig sõnnu käändmise taadõ kinni, jää nigu saisma. Lihtsäle olõ-i tuud võrokiilse sõnnopanga kilometraaþi takan. Sõidi mineväaasta märdikuun esiki Kreekalõ saarõ pääle ja küküti klavõriga üten kivitarõn, et võro keelen viisijuppi vallalõ saia. Võtsõ hulga võrokeelist kirändüst üten, et mõtõ harinu. Avit’ külh, sai pinist üle ja sõs pinihannast kah.

Parhilla inämb ei pelgä tuud klavõri takan istmist. Imehti esiki, mis küsümüse ja mõttõ seon keelen tahtva vällä saia, hoobis tõistmuudu ku eesti keelen. Latsõpõlvõn kuuldsõ võro kiilt rohkõmb, vast tulõ säält aost midägi puhast ja hindäle lähküt vällä. Ja mõnõ lauluteksti omma Kolga Raimondi ja Kauksi Ülle luulõtusõ.

Laulõ ülesvõtmisõ ja sissemängmise man olõt tennü riikevaihõlist kuuntüüd. Kuis tuu tull’?

Kõik om küländki johuslinõ olnu. Mackie Alan om mu sõbra peigmiis ja ma sai timä tõisi muusikist sõpruga kah tutvas. Sõs küsse üte rahuligu olõmisõga inemise Gleasoni Sami käest, kas tä taht mu võrokeelist plaati tetä, ja tä oll’ tuu küsümise pääle väega rõõmsa. Tuu sai kül häste valitu: kuuntüü om väega hõlpsalõ lännü. Tahtsõ, et mu muusikat kuuldnu määnegi tõnõ inemine ja ma saanu tiidä, midä timä sääl kuuld. Muido om jo ikäv, ku õnnõ uma mõttõ omma. Osa plaadist võtimi üles Tarton ja osa Toronton.

Teit edimädse tutvas tegevä kontsõrdi «Aigu om!» festivalil Rõugõ kerikun. Kuis kontsõrt Su meelest läts’?

Mu meelest läts’ väega ilosalõ, sai edimäst kõrda nii pall’o püüne pääl harfi mängi. Tuu om mu jaos vahtsõnõ pill. Mackie Alaniga om väega kimmäs kuun mängi. Muidogi oll’ pisu herevüst kah, et kuis inemise vahtsõ as’a vasta võtva. A kiäki poolõ kontsõrdi päält är es lää, kuigi uss oll’ peräni vallalõ külh. Sai õkva lava päält kaia Rõugõ mõtsa taadõ allaminevät päivä, tuu jääs miilde.

Kas oll’ rassõ panda Kanada bassimängjä Mackie Alan võro keelen laulma?

Tuu oll’ tä hindä pakminõ, ma es mõista taad unõngi nätä. Ma saadi tälle stuudiosalvõstuisi, et tä saanu laulõ basskitarriga esi är oppi. Sõs tullimi pruuvi kokko ja tä ütel’, et laul sõs mano seod tõist hellü, mis salvõstusõ pääl oll’. Tä oll’ hindäle kuuldmisõ perrä joba sõna vällä kirotanu.

Midä inemise pääle kontsõrti Sullõ ütli?

Pall’o ilosit sõnno, et oll’ huvitav kaia. Inemiisile miildü, et ma istsõ kõik aig üte pilli takast tõsõ pilli taadõ: mängse hõrilat, harfi, klavõrit. Ja et passõ kerikohe. Mäletägi-i häste, hindäl oll’ pingõlangus suur.

Määndse omma Su plaani taa kontsõrdikava ja plaadiga edesi?

Plaadi anna vällä rehekuun ja sääl om pall’o mitmõ näoga muusikat. Rõugõ kontsõrdil saimi katõkõistõ meki suuhtõ anda, a sääl peris plaadi pääl kõlas kõik pall’o suurõmbalt (lüvväs trummi kah). Parhilla saa plaadilõ Hooandja platvormi pääl huugu mano anda ja plaati joba hindäle ette telli. Võro keele nädälil tulõva plaadinäütämise kontsõrdi Võrol, Tarton ja Tal’nan.