Joba 20. kõrd peeti minevä puulpäävä Mooste mõisan lina- ja käsitüülaatu. Seo om laat, kon egä aasta hainakuu perämädsel puulpääväl saa ümbrekaudnõ rahvas kokko, et mõisa tegemiisi uudista, kultuuriprogrammi kaia ja laadukaupa osta. Tsipakõsõ proovitas laaduga avvu seen hoita ka Mooste kandilõ umast linakasvatust.
Seo om vast suvõ kõgõ inämb sündmüisi täüs nädälivaihtus. Villändin peetäs perimüsmuusigapito. Võrol om latsifestival. Üle Eesti om hulga talopidämiisi uma ussõ küläliisile vallalõ tennü. Mitmõ külä pidävä umma küläpäivä. A ma säe puulpäävä keskpäävä paiku sammu Moostele, kon peetäs lina- ja käsitüülaatu.
Õkva väreti mano, kõgõ parõmba kotussõ pääle om hinnäst säädnü kahrurasvaseebi müüjä. Timä silt kuulutas, et nuhutaminõ om massulda. Egäs juhus nakka-i noid siipe nuhutama, proovi edesi rühki. Tutvit om veidü. Edimält jääs silmä õnnõ laadujuht Hainsoo Meelis, a timä om tüül ja tedä massa-i tülütä. A pia nakkas silmä Zerna talo vanapernaanõ Tiia uma müügiletiga.
«Arva är, minka seo karask om tett,» nõud Tiia kõrraga ja pakk karaskitükkü maitsa. Tuu om hää, määnestki maiguhaina om pantu, a miä tuu om, saa-i kõrraga arvo.
«Ei tiiä.» «Seo om vehverments!» Muidoki vehverments, a tollõ maik tapa-i karaski kesvämaiku. Tiia seletäs, et seo karask sai Põlvan Hurda rahvussöögi festivalil inemiisi lemmikus, ja kõnõlõs, kuis tä pia üü läbi laaduettevalmistuisi tekk’. Päält karaski müü tä jahukaupa ja umma kokaraamatut.
Laulu- ja pillimiis Kaido jalotas platsi pääl perrega vasta. «Mi jaos om seo egä aasta nigu suguseldsi kokkotulõk,» seletäs tä seo laadu tähendüst hindä jaos.
Lavaplatsi pääl säädvä hinnäst rivvi esinejä. Kõgõpäält astus üles naisiansambli Nagu Merelaine Tartomaalt Kastre vallast. Lauldas kinäste mitmõ helü pääle vanno «Horoskoobi»-aoliidsi laulõ ja tetäs merelainõ-liigutuisi. Perän lauluansamblit tulõva rahva ette paikligu mustlastandsja. Paistus, et näide tands om kaejidõ jaos kõgõ oodõtumb. Kleidi tegevä õhun tsiirõ ja egä tandsu pääle plaksutõdas kõvastõ kässi.
Laadurahva siän jääs silmä mõisaherrä Ülo. Timä om tulnu õkva tiatriproovist. Veskitiatrin säetäs etendüst lava pääle. Linalaadu aoluust tiid tä kõnõlda, et Moosten oll’ umal aol Jõgõva sordiarõtusõ linakasvatusõ katsõjaam ja Mooste näüdüssovhoos oll’gi linakasvataja. «Parhillatsõn küläliisimajan oll’ linakasvatusõ kontor. Paalmanni Kalju tege seoniaoni tan linajahhu ja linaõlli. Timäl tull’gi vast mõtõ, et tulnu tetä linalaat,» seletäs tä.
Ülo kõnõlas, et alostusõn oll’ laat rohkõmb linakraamiga köüdet, nüüd om tulnu inämb muud kraami. A iks saa laadu päält osta linakuukõ, linaõlli, linajahhu. Omma mõnõ linatsidõ rõividõ müüjä. «Mine uuri kõrraldaja Aruoja Mareti käest,» soovitas Ülo ja juusk edesi.
A kõrraldaja om ammõtin esinejide tennämisega. Päälegi uutva uudistamist mõisa tüükua, miä omma laadu aigu uma ussõ vallalõ tennü ja näütäse, midä kõkkõ tan tetäs. Kõkkõ jõvvaki-i läbi kaia ja kullõlda, midägi tulõ tulõvas aastas kah jättä.
Mustlastandsurühm Mooste Roosid laaduplatsi pääl üles astman. Rahmani Jani pilt
Latsi sõidutas laadu pääl rong, mink ehitämise man omma nutikalõ kokko säetü murotraktor ja 200-liitridse naftatünnü. Rahmani Jani pilt
