Üldäs, et vahtsõnõ om ärunõhtõt vana. Vahtsõnõ suvi nakas’ pääle, a jo tä – parhillanõ – om kimmäle mõnõ inneskidse suvõ muudu. Jalkan tetti vahtsõt ilmameistrit Ameerikan, panti mugu pärmi manu ja valmis tä sai. Nigu Eestingi presidente tetäs. Harilikult võit tuu, kiä edimält vällä ei paistu. Jalkan om turniir päält kuu ao pikk, tuuga jõvvat hindä lõpus vormi timmi. Noil, kiä edimält väretiid pesvä, saa vunk lõpus otsa. Arvada, et presidendis saa kah määnegi säändene tegeläne, kink nimmegi viil vällä hõigat olõ-i. Presidente tegemine om jalkaturniirist viil pikemb ja parhilla vällähõigatuisi pääle naatas nii kõvva haukma, et näil kaos är egäsugumanõ himu riigipääs naada.
Kiä tuu vutin võitsõ seokõrd? Prantslasõ pauguti hirmsalõ, a lõpuni saa-i niimuudu lahku. Näile tull’ tii pääle ette Hispaania ja tuuga jäivä nä hättä. Säändsit jalka-mõttit mõtli, ku sõitsõ viimätside bussõga Pärnu-Jaagupilõ. Bussijuhil ütskõrd raadio mängse ja Pulga Jaan targut’ sääl midägi ussaiast. Vast kõrrati määnestki saadõt. Tuu mõiu kuiki vahtsõlt. Oll’ nigu sääne tunnõ kõrras, et esäkeelel lätt küländ häste, ku Pärnu bussijuht kullõs kõvva üle bussi tuud võrukiilset juttu. Või-olla tälle miildü tuu jutt vai oll’ tä esi võrukõnõ.
Jaan oll’ perän esi telefonin kah küländ sillan tuust, et raadio timä vanna jorra ette mäng. Ku vahtsõt olõ-i mängi, sõs lätt vana häste. Jaanil oll’ Krabi hoolõkotun tettü tapõl ja sääl olli kõik jalkamängõ võitja är märgitü, nigu vanastõ. Ma kai üle, a üttegi vika joht timä tabõlin es olõ.
Jalkan om vana jo Inglüsmaa, noil om 60 aastakka vana tiitli, nä olõs võinu mu poolõst vormi minnä ja seokõrd är võita. Ingläisi tii pääle trehvi jälkinä argentiinlaisi punt ja tuust nä jaku es saa. Ku olõssi tahtnu vahtsõt ilmameistrit, sõs olõs pidänü võitma Maroko vai USA, näil olõ-i üttegi tiitlit viil. Prantslaisi puult ei olõ ma ilmangi olnu, tõisiga om laapsamb leppü. Nii om, tulõ vika tunnista. Ei olõ kunagi olnu näide puult ja inämb ei mõistaki olla. Mängvä jo häste, a midägi om näidega võlssi, ei miildü. Nigu Klaari Mati Kuldrõst ütel’ mullõ 30 aastakka tagasi, et mu nägu tälle ei miildü ja nii lihtsäle om, midägi tetä ei olõvat. Perän lõiksimi Matiga hulga puid mõtsan maaha ja jõimi hulga viina är ja mu näol es olõ inämb väega vikagi.
Vast piät ma prantslaisiga kah mõtsatüüd üten tegemä ja perän tüüd üten juuma, et sõs saava armsas? A kost tuud tervüst juumisõs inämb võtat? Jõvvat sa kõiki puult olla! Tulõ jäiä ummi lemmikide manu. Hispaania miildü mullõ pall’u inämb, argentiinlaisi mängu oll’ hõel kaia.
Vahtsõnõ tüü tulõ mul kah otsi. Käve vallaammõtnigõ man palka manu küsümän. Ülti, et näil olõ-i säänest nõstmisõ plaanigi. Et neli aastakka olõ jo saanu säändse palganumbriga läbi, saa viil. Ma selleti, et nellä aastaga ommava hinnakõsõ hirmsalõ kasunu. Sõs naati vallamajan kilkama, et mul periselt silm pään ei helkävät sukugi ja projektega ei toovat ma koolilõ määnestki rahha sisse. Ütli, et ku mu muid kimmüisi ei peetä milleski, läävä mi tiikese lakja. Kirutigi avaldusõ ja olõ koolijuhtmisõst prii. Määnegi vahtsõnõ päätükk piässi tast mu jaos paistuma nakkama. Lei sällä sirgu vallasaksu iin, vast ei koolõ nälgä tuuperäst. Prantslaisiga juuma ei nakka ja vallasaksuga ammuki viil, paar kuuli omma esiki huvitõdu ütest musugutsõst oppajast.
Peris vahtsõnõ tüü olnu karjääripüürdmine. Sõs piässi näütüses ohvitseeris opma. Vannusõ peräst vast põlgasõ är, a muidu olnu kimmäs püürdmine peris vahtsõlõ poolõ. Helü om mul hää. Vanast Kama ruunakõnõ Toku kullõl’ peris häste mu sõnna, timäga sai hulga puid mõtsast vällä veetüs. Tuu om õks kõrdaminek, minkast piässi soldani kah arvu saama. Presidendis ma ei tüki. Vanast sai Klaari Matiga nii hulga tükke tettüs, et kimmäle mõni viil mälehtäs ja nakkas noid ette haukma. A mõtõlnu ma muiduki olõ tuu ammõdi pääle. Et hää autuga sõidutõdas ja hääd süüki pakutas, kõrraligu pinsi pääle saat kah viil ja mundrin miis tege ussi vallalõ. Niimuudu võiva mulgi silmäkese helkämä lüvvä. Tõsõlt puult andas nigu märku, et president om õks sääne tegeläne, kinkas egäüts ei pasvatki. Tuu pidävät olõma õks määnegi esimuudu inemine. Tuu haipminõ pand põdõma eski musugudsõ. Olõ jo küländ harilik mehekene ummi kiiksõga ja sõs äkki säändse nõudmisõ…
Om õks arvumusliidriil häbemäldä miilt anda rahvalõ sõnnum, et president om väega esimuudu inemine. Kuis saa väega esimuudu inemine olla presidendis tävveste harilikulõ rahvalõ? Ja kuis tuu kõgõ man viil rahvamiis olla? Kuiki väega validu rahva jandal om tuu presidendivaliminõ, loogikat olõ-i tuun jutun.
Panni tan ütte patta presidendis kandidiirmise ja jalkan ilmameistris tulõmisõ. Ja prantslasõ lätsi väikumbalõ potti üten vallasaksuga. Noh, ju oll’ sääne tuju! Inemine, kiä tüüd ots, piät õks pruuvma vahtsit kokkosäädmiisi. Ja või-olla tulõgi mõni aig kehvembä söögiga läbi aia. Lutõri kerikust üülti, et näil om minnu väega vaia, ja lubati parõmbat palkagi massa. Sääl ma saa nii vanna ku vahtsõt testamenti lukõ, mõlõmba omma avvu seen.
Imä mullõ latsõpõlvõn kõnõl’, et vanastõ oll’ küstü (ku taheti midägi vahtsõt kullõlda): «Mis uudist?» Ja hüä vastus oll’ olnu: «Esä nakkas juudis!» Vast selle ülti, et riimi läts’. Noh, mul ei õnnistu tuud üldä, esä om nii perädü kimmäs lõunaeestläne, et püürd Pärnu bussijuhtõ är (ku kerikun sääne Pulga Jaani suganõ usukuulutaja olnu, või vanakõnõ…). Ja juutõ suhtõn om Jaan küländ kriitilidse ütlemisega.
Sai sääne hapanuisi kurkõ aignõ lugu. Vai sai ma uma murrõ är anda ja läts’ki laapsambas olõminõ? Paistus nii. Egäl juhtumisõl om vahtsõnõ köüdet vannu asjuga. Vannu päält arõnõsõ vahtsõmba.
Pulga Joel
