1986. aasta märdikuul, puul aastat pääle tuumajaama plahvatust, jakku miihi sunduslinõ saatminõ kõrdusoppuisilõ Tšernobõli. Kodo tagasi jõudnu olli murõh tervüse ja kirgüse peräst.
* * *
1987. aasta märdikuu algusõh tetti miilitsäohvitsiir Urmi Aare ammõtist vallalõ, et tä es täüdä käskü pruuki inemiisi vasta väevõimu rehekuul Võro kalmuaiah olnul rahvakogonõmisõl.
14. märdikuul võtt’ NSVLi ministrite nõvvukogo vasta otsusõ jättä katski Eestimaalõ vahtsidõ fosforiidikaivanduisi plaanminõ.
* * *
1988. aasta 2. märdikuul naati hengipääväl Pilistverre stalinismiohvriilõ kivikangrut tegemä.
10. märdikuul sai Pärnu tiatri tagasi Endla nime.
12. märdikuul valiti Metsa Heli 1988. aastaga Miss Estonias.
15. märdikuul kirot’ aoleht Tüürahva Elo, et pia puul inemiisist, kink käest küsüti, tugõ Võro nuurikolonni tegemiisi.
* * *
1989. aasta 9. märdikuu õdagu kõnõldi Saksa DV õkvasaatõh, et tetäs lihtsämb üle piiri käümise kõrd. Tuu pääle nakas’ rahvas Berliini müürü mano liikma ja hummogus oll’ müür maaha lahutu.
10. märdikuul võtsõ ENSV ülembnõvvokogo vasta haldusreformi säädüse, minka tetti tagasi valla ja maakunna.
11. märdikuul valiti Eesti Kodanikõ Pääkomitee, iihotsah Kelami Tunne. Eesti valitsus säädse üles kimmä tsihi võtta Eestimaal tarvitusõlõ uma raha.
12. märdikuul kinnit’ ENSV ülembnõvvokogo 188 puulthelüga aoluulidsõ-õiguslidsõ hinnangu 1940. aasta sündmüisile ja kuulut’ Eesti liitmise NSV Liiduga säädüsevastalidsõs. Päält 40 saadiku läts’ tuupääle pahameele peräst saalist vällä.
* * *
1990. aasta 7. märdikuul oll’ Tal’na Võidu platsi pääl (parhilla Vabahusõ plats) viimäne Nõvvokogo armee sõaväeparaat, kuiki jo lehekuul oll’ vällä hõigat üleminek Eesti Vabariigi tagasitegemisele. Moskva paraadil lasti tuusama päiv Gorbatšovi poolõ kats pauku, a nuu lätsi müüdä.
* * *
1991. aasta 8. märdikuul tetti Eesti, Läti ja Leedu rahva iistolõjist Balti Assamblee, mille tsiht oll’ saista hää ütidse riikevaihõlidsõ majanduslidsõ ja kultuuritüü iist.
* * *
1992. aasta märdikuu edimäidsil päivil võtt’ Riigikogo vasta hindä kodokõrra ja tüükõrra säädüse.
* * *
1993. aasta 1. märdikuul nakas’ masma Maastrichti lepüng, minka tetti ammõtlikus Euruupa Liit ni võeti tsihis tetä ütine raha – euro.
* * *
1994. aasta 8. märdikuul nakas’ tüüle Tarandi Andrese juhit «joulurahuvalitsus», koh oll’ kaitsõministri Tupõ Enn ja siseministri Kama Kaido.
13. märdikuul luudi Tal’nah Reformieräkund, esimiis Kallasõ Siim.
* * *
1995. aasta 6. märdikuul nakas’ tüüle Vähi Tiidu tõõnõ valitsus, mille majandusministris sai aasta peräst Leimanni Jaak.
* * *
1996. aasta 7. märdikuul sai Riigikogo hindäle internetih kodoleheküle, mille tekk’ vallalõ Riigikogo esimiis Savi Toomas.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
