Sõast om joba päält 80 aastaga müüdä. Ma olõ joba vana ja ku sõda lõppi, olli viieaastanõ. Ummõhtõ om väikokõisi kiltõ sõaaost meeleh.
Mäletä, õt õga õdagu panti teki aknõ ette. Koskilt es tohe valgust paistu. Ku Petseri kandih kävevä lahengu, olle Oravalõ üüse miinipildja tuli nätä. Ma piilsõ teki veere alt, kuis tulõmöll taivah käve. Tuu olle mino jaos sääne, nigu parhilla om vahtsõaastaga tulõvärk.
Mälehtä tuud, õt imä topsõ minno pommivarjo lämmätruuba seeh olõvahe mulku. Mulk olle nii suur, õt sinnä mahtu inemine istma. Talvõl panti sinnä likõ suka ja kinda kuioma.
Piusa lähküh olõvat käünü Vinne ja Säksa linnukidõ vahel laheng. Lahengut ma ei mälehtä, inemiisi jutu perrä läts’ Säksa linnuk palama ja sattõ maaha. Lindaja olõvat var’oga alla hüpänü ja minemä paenu. Umakaitsõ mehe aiva tedä takah, saiva Simsilla mõtsah kätte ja tapsõva är. Tuu kotus õs olõ mu kotost kavvõndõh.
Mu vele ja naabripoisi lõiksiva tapmisõ kotusõh kõo sisse suurõ risti. Mu koolitii läts’ mõtsatsihti piteh säält müüdä ja ma käve toda ristipuud tihtsähe kaemah. Suurõn käve sääl mõtsah seeneh, a es lövvä inämp toda ristipuud. Kas olle rist kinni kasunu, kuigi kotust ma mälehtä. Parhilla om mõts maaha võetu ja sääl kasusõ noorõ kuusõpuu.
Mälehtä tuud aigu, ku kõik ümbrekaudsõ külä lätsivä lahengu iist sõapakku Savimäe mõtsu sisse. Vankri pääle panti söögikraami ja muud tarvilist. Vankri taadõ panti nööriga lehmä. Minno väigokõist panti ka kuurma otsa. Säält ma narriti velli, nimä pidi jalaga käümä.
Mõtsa all olle joba pall’o hobõsit. Hobõsõ köüdeti vankri külge, hainamärss iih.
Mälehtä vähäkese määnestki paugutamist. Kost nuu paugu tulliva, ma ei tiiä. Olli tuul aol kolmõ-neläaaastanõ. Lätsi vangõrdõ vaihõlõ hulkma ja sai naabrikülä hobõsõ mano. Tuu olle kuri ja tahtsõ minno purra. Mul olle käeh väikene vitsakõnõ ja ma vehkse tuuga, sõs tull’ imä joosuga ja haardsõ minno üskä. Sõs ku sõarind kavõmbahe läts’, minti kodo.
