Mõni aig tagasi vidi üts hää sõbõr minnu kunstinäütüsele. Euruupast oll’ Eestimaalõ tuudu van Goghi maalõ näütüs. Olli innembä lugõnu kunstnigu raamatut ja märgotanu, läbi määndse vaiva ja valu tä ummi pilteni jõudsõ. Uma elu joosul sai tä müvvä õnnõ üte maali, ülejäänü olli laon. Kümne aastaga jõudsõ tä tetä 900 maali ja 1100 graafilist lehte. Määne palaminõ ja tüükus! Ja täämbädses pääväs um van Goghi kõgõ kallimba maali iist mastu päält 100 miljoni euro.
Mõni aig ildampa sai käütüs Prantsusmaal Bordeaux’ piirkunnan veinimõisin. Sääl jõudsõ mullõ tiidmine, et naidõ mõisidõ veinitego um sammamuudu kunstitegemine. Kõigi veine takan um lugu. Sääl seen um luudusõ lugu, um saamisõ lugu ja sääl um väega pall’o noidõ inemiisi tüüluku seen. Üten mõisan, kohe umanik lupa aastan õnnõ neli-viis ekskursiooni, sai tuu esieränis selges. Ku herr, kiä oll’ joba päält 80 vana, naas’ umist veinest kõnõlõma, oll’ tä nigu nuur poiskõnõ: hüpäs’ ümbre ja kõnõl’, kuis luudus and esi aastil esimuudu viinamarju ja kuis tä sis noist veine tege. Timä veinipudõli hind säälsaman mõisan nakkas pääle 300 eurost. A pühändümüs ja tüü, midä tegevä nuu, kiä tahtva tetä maailma ütte kõgõ parõmbat veini, jätt’ suurõ jäle.
Ja nüüt ildaaigu käve viil ütel õdagul, kon vein ja kunst kokko saiva. Tal’nan Nordic Forumi hotellin tetti Itaalia veine õdagusöögiga vallalõ Ole Kaido üte maali näütüs. Tuu um viil puul aastat sääl hotellin ülevän, inemise saava toda kaia. Maali nimi um «Uhke müts III». Varrampa um tä tennü samast seeriäst viil kats maali, kon pääl sais tä esi ja timä pää kotsil um kolm esisugumast mütsü, mis kujotasõ mõttit, miä kunstnikulõ päähä tulõva. Kõnõldõn peräst Ole Kaidoga noidõ maalõ saamisõ luku, selet’ tä, et hää mõttõ saamisõs piät istma vaikusõn ja mõtlõma. Sis andas kostki pildiidee, perän midä tulõ värvi ja pintsli kätte võtta. Kunstnik selet’, et egä pildi luumisprotses võtt timäl väega pikkä aigu.
Ku mõtlõmi Eesti perämädse kunstioksjoni pääle, määndside hinduga sääl maalõ müüdi, sis um selge, et vaimsus ja kunstnigu esierälidse mõttõ umma nuu, midä tollõ raha iist müvväs ja ostõtas. Esierälidsil mõttil um uma hind. Ütskõik, kas umma nuu maalikunstnigu, veinikunstnigu vai ka muusigu, raamadukirotaja vai hariligu inemise, kes midägi kõgõ henge ja pühändümisega tegevä, tulõmusõs um tuu, midä või lõpus kutsu kunstis.Annas luuja meile kõigilõ pall’o jõudu tetä kunsti täämbä ja tulõvikun.
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
