Uma Lepe kirotõdi ala
29. rehekuul panni Vana-Võromaa ja Setomaa umavalitsuisi ja mitmõ ütisüse – kokko 15 osapoolõ – iistkõnõlõja Võrol Kreutzwaldi koolin käe ala «Umalõ leppele», minka anti lubahus hoita ja edendä ütte seo piirkunna jaos tähtsät väärtüst – võro ja seto kiilt ja kultuuri.
Leppega säeti tsihis, et…
Leppega säeti tsihis, et…
Latsiaokiri Täheke võro keelen
23. kõrda om vällä tulnu võrokeeline Tähekese nummõr. Edekaasõ om joonistanu Platsi Marja-Liisa. Timä pildi pääl tulõva märdisandõlõ vasta edevanõmbidõ hinge.
Luulõtuisi ja juttõ kirodi seokõrd Ilvese Aapo, Saarõ Evar, Holtsi Leila, Rahmani Jan, Contra, Püttsepä Juhani, Kalla Urmas. Meisterdämä ja kokkama opsi Kivestu…
Luulõtuisi ja juttõ kirodi seokõrd Ilvese Aapo, Saarõ Evar, Holtsi Leila, Rahmani Jan, Contra, Püttsepä Juhani, Kalla Urmas. Meisterdämä ja kokkama opsi Kivestu…
Vahtsõnõ immejutussidõ raamat
Valmis om saanu «Võromaa rahva jutussidõ» raamaduseeriä immejutussidõ jao 2. köüde.
Raamatun om 66 jutust Eesti Rahvaluulõ Arhiivi korjuisist. Jutusõ omma peri Vana-Võromaa kuvvõst kihlkunnast. Suurõmb jago naist omma saadõdu «vanavara aidamiihile» Hurdalõ ja Eisenile jo tsaariaol, a kõgõ vahtsõmba omma rahvasuust kor’adu viil…
Raamatun om 66 jutust Eesti Rahvaluulõ Arhiivi korjuisist. Jutusõ omma peri Vana-Võromaa kuvvõst kihlkunnast. Suurõmb jago naist omma saadõdu «vanavara aidamiihile» Hurdalõ ja Eisenile jo tsaariaol, a kõgõ vahtsõmba omma rahvasuust kor’adu viil…
Kuusingu kunst sai raamatulõ
Trüküst om tulnu kunstnik Kuusingu Toomast ja timä pildiilma tutvas tegijä raamat «Toomas Kuusing. Harilikud inimesed. Harilikud maailmad». Raamatut näüdäti 30. rehekuul Võromaa muusõumin. Pildi pääl kõnõlõsõ raamadu sündümisest kujondaja Lauritsa Peeter, kunstnik Kuusingu Toomas esi ja kokkosäädjä Asmeri Kadri. Kabuna Kaile pilt
Moodu tan ilman muutusõ
Laadu pääl kõnõl’ üts seto, kuis ao omma kõvastõ muutunu. Ku vanast oll’ «seto» nigu sõimusõna, sis no om kõik seto keele ja kultuuriga köüdet värk uhkusõasi, pall’o otsva ummi seto juuri.
Paistus, et sama lugu nakkas juhtuma võro keelega. Ku innembi tull’ tihtsäle ette küsümist, et…
Paistus, et sama lugu nakkas juhtuma võro keelega. Ku innembi tull’ tihtsäle ette küsümist, et…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Säändse huuga Kaisa
Aol, ku võrokõsõ kungõlõsõ – tahtva nä vai taha-i –, mugu kehvembä keelesaiso peräst eksistentsiaalsõ valigu iin, kas näide identiteedil om kotus 21. aastasaa maailman vai jääs tuu häöväs anakronismis, midä pruugitas kõrd aastagan talomuusõumi hoovi pääl pääliinakülaliisile komejandis, om hää miil nätä, et määndsegi segädse…
Lindora laadust jäi silmä, kõrva, miilde
Ku tan olnu foto, sis sääl pääl olnu paarkümmend latsiaialast kõllatsidõ helkvide vestega, kiä kõndva üten ummi oppajidõga läbi Lindora laadu rahvamöllü. Ei tiiäki, kas näil olnu kabõl kah üten, minkast kõik kinni hoitva, et kiäki kaoma es lännü, a kuigimuudu hanirita…
Tõsõ kundi otsast. Hengega tett kunst
Mõni aig tagasi vidi üts hää sõbõr minnu kunstinäütüsele. Euruupast oll’ Eestimaalõ tuudu van Goghi maalõ näütüs. Olli innembä lugõnu kunstnigu raamatut ja märgotanu, läbi määndse vaiva ja valu tä ummi pilteni jõudsõ. Uma elu joosul sai tä müvvä õnnõ üte maali, ülejäänü…
Kaemi üle ola tagasi. Märdikuu edimäne puul
1986. aasta märdikuul, puul aastat pääle tuumajaama plahvatust, jakku miihi sunduslinõ saatminõ kõrdusoppuisilõ Tšernobõli. Kodo tagasi jõudnu olli murõh tervüse ja kirgüse peräst.
* * *
1987. aasta märdikuu algusõh tetti miilitsäohvitsiir Urmi Aare ammõtist vallalõ, et tä es täüdä käskü pruuki inemiisi…
* * *
1987. aasta märdikuu algusõh tetti miilitsäohvitsiir Urmi Aare ammõtist vallalõ, et tä es täüdä käskü pruuki inemiisi…
Vanajumala abiga valmis saanu plaat
Minevä aastaga süküskuun tekk’ Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso suurõ «sõanõvvupidämise», et arota, kuis aasta peräst umma suurt ja tähtsät 30 aasta juubõlipitu pitä. Plaanin oll’ kõrralda kontsõrdituur, mink kirsis tordi pääl olnu uma helüplaadi välläandminõ. Kõik liisokõsõ (v.a üts eräpoolikus jäänü) olli plaaniga…
Mälestämise ja mäletämise aig
Nätäl algu hingipääväga ja no omgi joulukuu tulõkini sääne aig, ku enämb nuide pääle mõtõldas, kiä siist ilmast lännü. Muiduki omma siist ilmast ärä lännü sugulasõ ja ka muidu tutva alasi meelen, a pümmel aol kaias vast enämb vannu albumiid, uuritas mitma põlvõ takka…
Tundõ läbi elo
19. Ausus
Inemine sünnüs siiä ilma ausan. Väikulatsõn om tä sääne paikõnõ. Suurõmbas saiõn saa ausus parra hoobi. Ku imä ja esä omma kur’a ja last egä koirusõ peräst nuhtlõsõ, nakkas lats pelgämä. Tä ei julgu inämb tettüt tunnista, peläten karista saia. Tä om sis vaiki vai nakkas…
Inemine sünnüs siiä ilma ausan. Väikulatsõn om tä sääne paikõnõ. Suurõmbas saiõn saa ausus parra hoobi. Ku imä ja esä omma kur’a ja last egä koirusõ peräst nuhtlõsõ, nakkas lats pelgämä. Tä ei julgu inämb tettüt tunnista, peläten karista saia. Tä om sis vaiki vai nakkas…
Priinime lugu: Pintmann
Nimme Pintmann kand Eestin 31 inemist, lühenüt nimme Pintman 36 inemist. Kõgõ hariligumba eestistüse Pintmanni alussõl omma Pindmaa (49) ja Peedomaa (8).
Nimi panti algkujul Pintmann Räpinä kihlkunna Veriora mõisa Pindi külän, miä tuudaigu oll’ viil Pääsnä külä osa. Nime saaja olli Pindi Märdi poja Paabu perrätulõja.…
Nimi panti algkujul Pintmann Räpinä kihlkunna Veriora mõisa Pindi külän, miä tuudaigu oll’ viil Pääsnä külä osa. Nime saaja olli Pindi Märdi poja Paabu perrätulõja.…
Hingiao märgotuisi
Nüüd, ku inämp kohegi kipõt ei olõ ja välän lätt kah jo varra pümmes, tulõ päähä egäsugumaidsi mõttit, inne ku pildikasti vallalõ tii ja nuid maailma asju nakka kullõma ja kaema. Jätä täämbä televussõri rahulõ ja kae hoobis umma vanna pildialbumit.
Ku olli lats, sis imä iks kontrolsõ,…
Ku olli lats, sis imä iks kontrolsõ,…
Mälehtüisi sõaaost
Sõast om joba päält 80 aastaga müüdä. Ma olõ joba vana ja ku sõda lõppi, olli viieaastanõ. Ummõhtõ om väikokõisi kiltõ sõaaost meeleh.
Mäletä, õt õga õdagu panti teki aknõ ette. Koskilt es tohe valgust paistu. Ku Petseri kandih kävevä lahengu, olle Oravalõ üüse miinipildja tuli nätä.…
Mäletä, õt õga õdagu panti teki aknõ ette. Koskilt es tohe valgust paistu. Ku Petseri kandih kävevä lahengu, olle Oravalõ üüse miinipildja tuli nätä.…
Muda Mari pajatus. Esäkiil
Ma kuuli raadiost, et riik nakkas tugõma umah keeleh oppamist koolitunnõh. Rahha andas mano, ku üle poolõ koolitunnist käü umah keeleh. Mu meelest om tuu as’aga inämb ku paarkümmend aastat ildas jäädü. Katõtuhandidõ algusõh oll’ pia pooltõh Vana-Võromaa koolõh uma keele oppus, parhilla õnnõ kolmandahjaoh.…
Hirnu hinnäst hernes!
Pur’on miis lätt uulitsat pite.
Politsei küsüs: «Kohes läät?»
Miis: «Loengulõ alkoholi kahjulikkusõst.»
Politsei: «Üüse kell kolm. . . . Kiä sis loengut pidä?»
Miis: «Naanõ ja ämm.»
* * *…
Politsei küsüs: «Kohes läät?»
Miis: «Loengulõ alkoholi kahjulikkusõst.»
Politsei: «Üüse kell kolm. . . . Kiä sis loengut pidä?»
Miis: «Naanõ ja ämm.»
* * *…
Parm tsuskas: latsivorst
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
