Luulõrännäng tulõvikku

Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku.

Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu lugõja ja näide juhendaja Võro latsiaia Tähesära Sõlekese majast, Kääpä koolist, Võro Kreutzwaldi koolist, Rõugõ põhikooli Haani opipaigast, Tarto Waldorfgümnaasiumist ja Põlva gümnaasiumist. 

Päävä kava oll’ üles ehitet niimuudu, et alostiva kõgõ noorõmba – latsiaialatsõ. Edesi tulliva noorõmba koolilatsõ ja peris lõpun gümnaasiuminoorõ. Niimuudu oll’ luulõpäiv nigu kasuminõ, suurõs saaminõ. Kõigi lugõjidõ kittüses tulõ üteldä, et luulõtusõ olli häste selges opidu, nii et aasta lõpun ei piä kiäki noist ülesastjist jõuluvana iin häpü tundma.

Esierälidselt jäi seokõrd kõrva luulõtuisi valik. Arvada omma sääl takan koolioppajist juhendaja, a mullõ paistu, et aon om suur samm edesi tettü. Ku varatsõmbil aastil sai säändsil päivil kuulda innekõkkõ Adsoni Arturi luulõt ja Lattiku Jaani jutukõisi, sis timahava teivä ilma suurõlt jaolt täämbädse päävä autori. Saarõ Evar, Ilvese Aapo, Contra, Fastrõ Mariko, ku mõni är nimmada. Ah jah, üts Adsoni luulõtus tull’ kah iks ettekandmisõlõ ja säändsen kogusõn oll’ tuu õnnõ paigavaimulõ toes.

Hää miil om tuust, et määnestki pingutamist ja tuima päähäopmist ma külh es kuulõ. Inämbüisi olli ettekandmisõ lustligu, mõnõl oll’ mõni rekvisiit kah üten võet, et ülesastmisõlõ värmi mano anda. A mõni ettekant luulõtus oll’ tõsitsõmb kah. Ma esi piägi säändsist rohkõmb luku, nii sai armõdu hää miil, ku Iva Tuulõ kandsõ ette Kaplinski Jaani armastusõluulõtusõ «Suvi satas ladinaga taivast alla». Tuu lugõminõ oll’ õkva säändse tasaligu mooduga, nigu mõtõlus nõudsõ. Süä sai peris tsälkä.

Mul jäi luulõpääväl noid rõõmsit ja mõtlõmapandvit ülesastmiisi kullõldõn sääne tunnõ, et elo Võromaal ja mi kultuuriruumin jääs kimmäle püsümä. Ja vast omgi tuu ainumas asi, midä meil tulõvast aost om vaia teedä.

Luulõpääväl ülesastja ja näide juhendaja ütidse pildi pääl.

Päävä kõgõ noorõmba…

…ja kõgõ vanõmba ülesastja. Toomõ Triinu pildi

UMA Leht