«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl tudõngi Pandivere järvi kaitsmisõ plakatidõga.
* * *
1988. aasta lehekuu muusigapäivil laulti joba viit esämaalist laulu ni takkaperrä või üteldä, et sõs nakas’ pääle laulva revolutsiooni aig. A fosforiidisõa iistvidäjä teivä Tal’nah Eesti Rohilidsõ Liikmise, mille juhis sai Aare Juhan.
* * *
Eesti NSV ülembnõvvokogo võtsõ 1989. aasta lehekuul vasta kats kimmäst otsust. Kõgõpäält Eesti esimajandamisõlõ minekist järgmädse aasta algusõst. Tuu es muuda külh egäpääväeloh midägi, a naati kõnõlõma ja arotama tuu üle, miä tuu turumajandus om ja mille tuud vaia om. Paari aasta peräst, ku Eesti jäl esisaisvas sai, läts’ tuud tiidmist väega vaia. Tõõsõ tähtsä otsussõga kuulutõdi Molotovi-Ribbentropi pakt säädüse vasta olõvas.
* * *
Riigi nimetüs Eesti Vabariik võeti ENSV ülembnõvvokogo otsussõga pruukmistõ 1990. aasta 8. lehekuu pääväl. Riiklikõs tunnismärkes kuulutõdi Eesti lipp ja vapp. Eesti NSV ülembnõvvokogo nimmati ümbre Eesti ülembnõvvokogos. Tuusama kevväi tahtsõva interrindelasõ Tuumpääle ronni ja võimu üle võtta. Õkva järgmädsel pääväl naati Kodokaitsõt luuma, et inemise olõssi valmis umma riigivõimu kaitsma. Sügüse tetti majanduspiir, mis oll’ puust tõkkõpuu ni koh miihi jaos oll’ mõni vakon. Piirivalvja olli saanu paar-kolm kuud oppust ja ainumas sõariist oll’ näil kumminui.
* * *
1991. aastal 19. lehekuul tull’ Luhamaa piiripunkti keset üüd automaatpüssega OMON (miilitsä erivägi). Piirivalvja saiva vika pesmise ja klaasikiltõ peräst, a õnnõs hukka kiäki es saa. Niisama tulti 21. lehekuu keskpääväl külge Murati piiripunkti miihile. Lahutuidõ ja palama pantuidõ vagonidõ asõmõlõ tetti vahtsõ, nika käve tüü telgi all ja piir ilma kaitsõlda es jää.
* * *
Lehekuul 1992 võeti vasta kolm Eesti Panga tettüt rahasäädüst, et saasi uma raha pääle üle minnä.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
