Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon eriarstiga, kes umakõrda piät vastama ja ku vaia, sis haigõ hindä mano kutsma nelä päävä joosul. Nii et kokkovõttõn piät haigõ api saama ütsä päävä joosul.
Ekäpite hää plaan. A kas tuu teos kah saa, tollõn ma kimmäs ei olõ. Perearsti nimistün om prõlla tuhat kooni kats tuhat inemist. Ku rehkendämi inemiisi vanõmbasjäämist ja tervüsehäti, sis vähämbält poolõ tuust nimekiräst käävä perearsti man kontrollin. Ja ku mano panda viil äkilidse haigõsjäämise, nigu gripp vai muu säändse hädä, millega tulõ kipõmbahe tohtri mano vai rohto saia, sis ei jõvva kül viie pääväga kõiki vasta võtta.
Perearstil om üts vai kats õtõ kah, a nuu tegevä protseduurõ ja täütvä muid arsti kõrralduisi. Lisas tulõ arstil ja õel arvutihe lüvvä kõik teedüs haigõ häti kotsilõ, retsepte kirota, pruuvõ andma ja eriarstõ mano saata, tervüsekassalõ ega päävä kotsilõ teedüs kirja panda ja viil pall’o muud.
Mul om õkvalt hindä käest näüde olõman. Jäie veebruari lõpun grippi. Olli märtsi algusõn nädäli haigõmajan. Haigõmaja-tohtri ütel’, et süänd om vaia viil uuri, a sinnä piät perearst saatma. Tulli haigõmajast kodo ja oodi viil nädäli, et olõssi jo nii hään saisun, et jõvvassi perearsti mano minnä. Panni sis järekõrda ja vastavõtulõ saie 18 päävä peräst. Perearst sis pandsõ uuringu järekõrda, a sinnä kah ummakõrda pikk uutminõ. Prõlla om käen jo maikuu ja ma ei olõ viil uuringulõ saanu.
Ku minosugutsidõ haigidõ teenindämine kest üle mitmõ kuu, sis ei jõvva kül viie pääväga kuigi kõiki santõ vasta võtta. Et säänest tempot tetä, tulõssi vähämbält poolõ võrra tüüliisi mano võtta vai inemiisi arvu nimistün veidembäs jättä. Kuna meil ei olõ küländ perearstõ ja õdõsid võtta ja riigil rahha veidü, et näile massa, sis ma usu, et kõik lätt vannaviisi edesi.
Plaan esihindäst om hää küll ja haigõ saasi kipõmbalõ tohtri mano, a kas seo tüüle nakkas, toda näütäs aig.
