Umakeelitside laulõ plaat
Muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa om valmis saanu vahtsõ helütsõõri, kon pääl om 11 võrokeelist autorilaulu.
Vahtsõ plaadi päälkiri om «var’o». «Seo plaadi pääl om mu võrokiilne laulu kirotamisõ ja hindä otsmisõ maailm. Sai arvo, et taha võro keelen hoobis muid asju küssü ku eesti keelen.…
Vahtsõ plaadi päälkiri om «var’o». «Seo plaadi pääl om mu võrokiilne laulu kirotamisõ ja hindä otsmisõ maailm. Sai arvo, et taha võro keelen hoobis muid asju küssü ku eesti keelen.…
Eesti Rahvakultuuri Keskus jagi tunnustuisi
Riidi, 16. rehekuu pääväl oll’ Haapsalu kultuurikeskusõn rahvakultuuri valdkunna tenosündmüs, kon etendüsega märgotõdi, miä või olla saanu eesti rahvakultuurist 100 aasta peräst.
Vällä hõigati timahavadsõ rahvakultuuri valdkunna riikligu tunnustusõ saaja kümnen katõgoorian. Keele katõgoorian tunnustõdi võrokõist Kalla Urmast Vana-Võromaa keelerikkusõ hoitmisõ ja…
Vällä hõigati timahavadsõ rahvakultuuri valdkunna riikligu tunnustusõ saaja kümnen katõgoorian. Keele katõgoorian tunnustõdi võrokõist Kalla Urmast Vana-Võromaa keelerikkusõ hoitmisõ ja…
Tulõman omma Lindora laat ja Uma Meki suurlaat
Pia omma tulõman mi kandi kõgõ suurõmba sügüsedse laadu. Simunapäävä, 28. rehekuul om Lindora laat, kon vanastõ kaubõldi rohkõmb eläjidega, a täämbä või säält kõkkõ löüdä. Lindora laat om kant Eesti vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistühe.
Uma Meki suurlaat tulõ 7. märdikuul Võro spordikeskusõn.…
Uma Meki suurlaat tulõ 7. märdikuul Võro spordikeskusõn.…
Võro keele nätäl
2.-8. märdikuul 2026 peetäs timahavast võro keele nädälit. Kae nädäli kavva: https://wi.ee/voro-keele-natal-2026/
UL
UL
Elo nigu Ameeriga filmin
Seokõrd anna üte filmisoovitusõ. Või-olla olõ ma tuust tan joba kõnõlnu, a asi om tõsinõ ja topõld jutt müüdä külgi maaha ei joosõ.
Külämehe kõnõli, et Ameerikan tetäs parhilla säänest autot, miä õhun lindas. Muidogi tõi tuu jutt silmi ette pildi filmist «Tagasi tulevikku 2». Sääl mindäs…
Külämehe kõnõli, et Ameerikan tetäs parhilla säänest autot, miä õhun lindas. Muidogi tõi tuu jutt silmi ette pildi filmist «Tagasi tulevikku 2». Sääl mindäs…
Eesti kõgõ vanõmb kodanik – Tammõ-Lauri tamm
Pidulinõ kõnõ Antsla valla «vapilõvilõ»
Väega avvustõt Tammõ-Lauri tamm!
Saisat ütsindä kesk lakõt nurmõ. Ei pelgä sa tormi, kõvva külmä ega suurõtükütuld. Keväjä panõt jäl vahtsõ lehekuvvõ sälgä ja kaet rahuga, kuis inemiselatsõ su ümbre toimõndasõ. Võtat vasta hulga küläliisi lähküst ni…
Väega avvustõt Tammõ-Lauri tamm!
Saisat ütsindä kesk lakõt nurmõ. Ei pelgä sa tormi, kõvva külmä ega suurõtükütuld. Keväjä panõt jäl vahtsõ lehekuvvõ sälgä ja kaet rahuga, kuis inemiselatsõ su ümbre toimõndasõ. Võtat vasta hulga küläliisi lähküst ni…
Kaemi üle ola tagasi: rehekuu tõnõ puul
1986. aasta 18. rehekuul oll’ Jüri kerkoaiah ja koolimajah edimäne Eesti muinsuskaitsõklubidõ kokkosaaminõ.
21. rehekuul nakas’ pääle ETV keskkunnasaadõ «Panda», mille autor ja juht oll’ Aare Juhan.
* * *
1987. aasta 21. rehekuul kõrrald’ Vaba-Sõltumalda Nuurikolonn Nr. 1 Võro kalmuaiah meele vällänäütämise Vabahussõah hukka…
21. rehekuul nakas’ pääle ETV keskkunnasaadõ «Panda», mille autor ja juht oll’ Aare Juhan.
* * *
1987. aasta 21. rehekuul kõrrald’ Vaba-Sõltumalda Nuurikolonn Nr. 1 Võro kalmuaiah meele vällänäütämise Vabahussõah hukka…
Kae, miä üteľ!
«Aiteh, armsa taivaesä! Ja olõ hää, hoia viil kavva säänest Eestit, mink siseministeeriümi kõgõ suurõmb murõ om tuu, määnest värmi tetä passi kaasõ.»
Trelli Kristel (Moľovihun)
Trelli Kristel (Moľovihun)
Pildikene Adamsoni luulõvõigõlusõlt
Seo pildi pääl omma timahavadsõ Adamsoni Hendriku murdõluulõvõistlusõ ossavõtja ja kõrraldaja. Mitte peris kõik, a nuu, kiä olli tulnu 6. rehekuu pääväl Kärstna mõisalõ võistlusõ pidolidsõlõ lõpõtamisõlõ.
Kõgõ iin istus võistlusõ võitja, võrokõnõ Säinasti Ene. Timä saatsõ võistlusõlõ luulõkava «Haha ao laulu». «Ku ilma…
Kõgõ iin istus võistlusõ võitja, võrokõnõ Säinasti Ene. Timä saatsõ võistlusõlõ luulõkava «Haha ao laulu». «Ku ilma…
Tal’na Võro Seldsi lauluansambli Liiso om laulnu 30 aastakka
Teedä om, et Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso om ainumas sääne ansambli, kiä 30 aastakka jutti om laulnu õnnõ võrokeelist laulukavva.
Liisokõsõ noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ. . . . saiva timahava rehekuu 11. pääväl 30 aastakka ja viis päivä vanas. Tuul puhul anni Liiso…
Liisokõsõ noorõkõsõ, nigu roosinupukõsõ. . . . saiva timahava rehekuu 11. pääväl 30 aastakka ja viis päivä vanas. Tuul puhul anni Liiso…
Tundõ läbi elo
17. Abielo
Abielo om pühä tõotusõga ant lubahus, kon, olkõ hään vai halvan, piässi miis ja naanõ elo lõpuni üten elämä ja tõnõtõist avitama. Inämbjaolt iks om kah nii. A mitte egä kõrd. Naisist, kes omma edimält nigu tibukõsõ, saava perän kur’a kulli. Mehe püüdvä kah edimält herräsmehe…
Abielo om pühä tõotusõga ant lubahus, kon, olkõ hään vai halvan, piässi miis ja naanõ elo lõpuni üten elämä ja tõnõtõist avitama. Inämbjaolt iks om kah nii. A mitte egä kõrd. Naisist, kes omma edimält nigu tibukõsõ, saava perän kur’a kulli. Mehe püüdvä kah edimält herräsmehe…
Priinime lugu: Koobak ja Koobakene
Nimel Koobak om Eestin 45 kandjat, vanan kiräviien nimekujul Kobak 28 kandjat. Nimel Koobakene om 34 kandjat, vanan kiräviien kujul Kobakene katõssa kandjat, lisas om tegünü nimekuju Kobake kuvvõ kandjaga.
Koobakene panti Rõugõ kihlkunna Sännä mõisa Kaugu ja Heedu külän, edimäne kerigu personaalraamadu nimekuju oll’…
Koobakene panti Rõugõ kihlkunna Sännä mõisa Kaugu ja Heedu külän, edimäne kerigu personaalraamadu nimekuju oll’…
Sääl Tsiberin Baikali takan
Ammõdiütisüs jagi reisituusikit. Oll’ aastak 1979. Olõs väega tahtnu saia Ungarihe, sääl müüdi ilosit asju, a jäi üle paar Tsiberi reisi tuusikut ja ma pikä hambaga võti tuu pakmisõ vasta. Põllumehe, 30 inemist, lätsi kolmõs ja poolõs nädälis reisile Baikali taadõ. Sõidimi ekämuudu, kõndi tull’…
Vanamiis eloõdakul
Üts tüümeheiän miis karas’ turu pääl ütele vanakõsõlõ harja: «Kuis sa tohet munnõ müvvä ja kanno pitä, sul jo huuldaja!»
Huuldaja jah tuu kats kõrda nädälin söögikraami, midä tellit. Vanamiis tüüt’ eloaig kaubandusõn. Tuul aol oll’ edimäne abilinõ arvõlaud. Seo riistapuu om prõlla kah lavva pääl. Harinu muud:…
Huuldaja jah tuu kats kõrda nädälin söögikraami, midä tellit. Vanamiis tüüt’ eloaig kaubandusõn. Tuul aol oll’ edimäne abilinõ arvõlaud. Seo riistapuu om prõlla kah lavva pääl. Harinu muud:…
Hirnu hinnäst hernes!
«Kuis elo lätt noorõ naasõga?»
«Mitte peris häste. Egä hummogu, lõunaaigu ja õdagu küsüs rahha.»
«Midä tä nii pall’o rahaga tege?»
«Ei tiiä, ma ei olõ tälle viil kopkastki andnu.»
* * *
«Kohe ma pildi riputa?»…
«Mitte peris häste. Egä hummogu, lõunaaigu ja õdagu küsüs rahha.»
«Midä tä nii pall’o rahaga tege?»
«Ei tiiä, ma ei olõ tälle viil kopkastki andnu.»
* * *
«Kohe ma pildi riputa?»…
Muda Mari pajatus. Simunapäävä laat
Ma kuuli raadiost, et suumlasõ kuulutasõ seo voori jälki külmä talvõ ette. Eesti vanarahvatarkus ütles, et simunapääväst nakkasõ pääle säändse külmä, ku maa om kõva ja lumpõ pääle tulõ iä. Vanastõ üteldi viil, et ku simunapääväl satas lummõ, tulõ talv varra ja om…
Parm tsuskas: Sandisuu mehe säädvä presidendi pilti üles
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
