Minevä aastaga süküskuun tekk’ Tal’na võrokõisi lauluansambli Liiso suurõ «sõanõvvupidämise», et arota, kuis aasta peräst umma suurt ja tähtsät 30 aasta juubõlipitu pitä. Plaanin oll’ kõrralda kontsõrdituur, mink kirsis tordi pääl olnu uma helüplaadi välläandminõ. Kõik liisokõsõ (v.a üts eräpoolikus jäänü) olli plaaniga peri.
Tuuperäst tull’ jo aigsahe naada kullõma, kas, kon, kuna ja kuimuudu plaadikettä asi viirdümä panda. Võtsõ nellä-viie teedä stuudio käest hinnapakmisõ ja tundsõ, et noidõ pakutuisi rahanumbridõ pääle nakkasõ nuu hamba kah haltama, miä omma vällä tõmmadu.
A et mu tutvidõ siän om peris pall’o muusigainemiisi, sis tutva tutva kaudu löüdse Henry stuudio, mis oll’ kõgõ õigõmb valik nii tengelpunga ku henge perrä. Henry avit’ meid plaadi kõgõ perämädse vällänägemise lihvmisel kah. Plaadi bukleti kokkopandmisõs tull’ sõita viis-kuus kõrda Pirita vaiht, kon eläs Eno, kinka otsõmi tuhandidõ pilte siäst nuu kõgõ õigõmba, et egäst Liiso juhendajast jäänu märk maaha.
Umaette tüü ja vaiv oll’ aigõ klapitaminõ orkestriga. Parhilladsõ dirigendi Katrini kaudu löüdsemi tä grupisõsara Tiina, kiä võtsõ ette katõ pilli – akordioni ja flöödi – mängmise ja tekk’ tuud profesrilõ väärilidsel tasõmõl. Ele uma viioliga oll’ muidoki kah klass umaette. Niisamatõ tä pakutu võimalus laskõ uman koton orkestripruuvõ tetä. Niimuudu sai timä poig Uko kotost vällä minemäldä meile uma kitarrõga toes olla. Har’otamisõ tullõm oll’ nii hää, et orkestri fono sai «purki» üte pääväga.
A ega Liisogi kehvemb taha-s olla. Terve 21. süküskuu päälelõunast illadsõ õdaguni lõõritimi nii, et järgmädsel pääväl sai uma perre rahvaga õnnõ kähinäl vai kiräga kõnõldus.
Esierälidselt tubli oll’ mi pesämuna Liisi (Liisoga üteiäline), kiä pandsõ lindistämise pääväl puul vahmiili uma tsill’okõsõ puja mano valvõkõrda. Laulõ vaihõaol juusksõ tä umma poolõaastast pujakõist, kiä oll’ kõrvaltarõn sohva pääl, süütmä.
Pääle lindistüst tull’ olla hoolõn, et linti saanu laulu õigõs aos diski tegemise firma kätte jõudnu. Näidega oll’ eellepingüst kõnõldu joba radokuun. Tuukõrd nä arvssi, et vast nädälikene lätt.
Ku meil masterplaat valmis sai, tull’ vällä, et CD tegemine om parhilla muusikil väega muudu lännü ja jär’ekõrd om vinnünü päält katõ nädäli pikäs. Tuud uutmisõ aigu meil es olõ, selle et plaadinäütämisõ kontsõrt oll’ joba vällä kuulutõt. Tulõ õs jutuski rahvast alt vitä! Tuuperäst sai kõikvõimalikkõ trikke tettüs, esi variantõ otsitus ja uskmalda külh, õdak inne kontsõrti olli mul plaadi käen. Jäi õnnõ üldä, et seokõrd oll’ vanajummal võrokõnõ ja et kõik om võimalik.
Tohe-i unõhta, et pall’ongi teno tugõjilõ sai taa kõik võimalikus. Sai kirotõdus kolm projekti, millest katõst saimi rahha. Kah’os es lövvä Haabersti liinaosavalitsus, kinkalõ projektitaotlusõ tegemises sai kolm päivä magama pantus, meile sentigi.
Tuu-iist olli mõnõ Võromaaga köüdedü riigikogolasõ (kinkalõ sai ka eräle Liiso pildiga palvõkirä saadõtus) nõun uma osa andma. Tal’na võro seldsi rahva tukõ umalõ ansamblilõ oll’ kah rõõm tunda. Avitaja saiva hindäle kingis õkva aholämmä plaadi.
Kõigi tugõjidõ nime omma laulualbumi bukleti pääl kinäste rian. Süämest teno ja kundsõni kummardus näile!
Liisokõsõ stuudion, kon vahtsõnõ plaat linti laulõti. Pildi pääl kuralt alostõn: Müürsepä Külli, Traksi Lia, Valtna Ülle, Ristikivi Siiri, Keerma Katrin, Greenbaumi Thea, Toomla Silvi, Vaggo Aime, Soka Olõv, Annusveri Karin, Urbanigu Eha, Maripuu Sirle. Pildi päält om puudu Tammisõ Kristin Liis, kiä juusksõ pildi tegemise aigu pujakõist süütmä. Halliku Henry-Mario pilt
