Vällä om tulnu Ideoni Argo raamat «Oma riigi tegemine. Kaido Kama elu poliitikas 1987–1995». KAMA KAIDO oll’ noil aastil tunnõt poliitik, Eesti Komitee ja Põhisäädüse Assamblee liigõ, valitu ülembnõvvokokko ja Riigikokko. Aastil 1992–1994 pidi tä justiitsministri ja aastil 1994–1995 siseministri ammõtit. Uurimi päätegeläse käest raamadu sünnüluku.
* * *
Kuis juhtu niimuudu, et ollit säändse raamadu kirotamisõga nõun?
Tuust om ju hulga aigu müüdä, ku Pruuli Tiit mulle ütel’, et ma pidänü mälehtüisi raamadu kirotama. Ma ütli vasta, et ma ei viisi ja et naid mälehtüisi kirotajit om esiki hulga ja et ma ei ole ülepää sääne inemine, kiä taht hirmsalõ mälehtüisi kõnelda-kirota.
A sis umbes neli aastakka tagasi pakse Tiit vällä, et Ideoni Argo kirotas ja et ma piät tälle õnne uma jutu är kõnelema. Ja sis ma mõtli ja tundse, et seo Eesti riigi tegemine oll’ sääne asi ja sääne aig, et mu mälehtämise ja tiidmise ei ole ütsindä mu uma, et seo ei ole mu eräasi. Et mul om piaaigu määneki kohos tuust tõisilõ kah kõnelda. Pääle om kasunu vahtsene põlv inemiisi, kiä tiiä ei tuust aost pall’ond midägi.
Kuis tüü raamatuga käve?
Ma Argot inne es tunne, Tiit tekk’ meid tutvas ja sis sai kõrraga kokko lepüt, et raamat tule kimmä aoraamiga, õnne tuust riigi tegemise aost, ja ei pututa mu eräello.
Tüü käve niimuudu, et Argo istse Tal’nan puutre takan ja ma istse koton puutre takan ja sis mi kõnelsimi taad juttu üle Skype’i tunne ja päivi kaupa. Periselt mi tuudaigu kokko es saaki, ma näie Argot päält tutvassaamist järgmäne kõrd sis, ku olli joba raamadukaejatsi.
Ja sis kõnel’ Argo viil juttu tõisi inemiisiga, kedä seo aig ja tegemise pututi, ja lugi läbi perädü hulga seo ao aokirändüst. Niimuudu taa matõrjaal kokko tull’.
Olõt rahul tuuga, miä kaasi vaihõlõ sai?
Ma ole sääne küländ kriitiline ja kuri inemine ja väega lihtsäle midägi ei kitä. Raamadu tegemine vinnü pikembä ao pääle, ku edimält oll’ mõteld, ja vaihepääl ma joba mõtli, kas oll’ ülepää vaia seo as’aga jantma naada. A lõpuotsan kai, et inämb-vähämb, ole ei väega hätä midägi. Ja mõne sõbra omma lugenu ja kitnü. Kokkovõtten om iks hää, et seo asi sai är tettüs.
Kama Kaido ja hobõsõ. Rahmani Jani pilt
Mis aig tuu oll’, ku ollit poliitikan?
Seo oll’ väega esimuudu aig. Vinne riigi kõrd läts’ pehmembäs ja naati kõnelema asjust, minkast varramba kõnelda es saa. Kõrd kõrrast inämb ja julgembale. Ku suure rahvaliikmise pääle alosti, sis tetti perädü hulga tüüd är puhtast hõisust, umast aost ja uma pentsuga. Kiäki es küsü, et – a mis ma taast saa.
Mu jaos alost’ asi pääle muinsuskaitsõliikmisõga, sis tulli kodanikõ komitee ja Eesti Kongress, sis joba viimäne ülembnõvvukogo ja nii edesi kuni ministriammõtini vällä.
Mu käest om küsüt, et kuimuudu ma poliitikale lätsi. Tuudaigu es ole määnestki poliitikale minemist, minti umma riiki tegemä. Ja üts asi kasvi loomulikult tõsest vällä ja niimuudu mugu edesi ja edesi.
20. põimukuu 1991 võtt’ ülembnõvvukogo vasta otsussõ Eesti esisaisvusõ kotsilõ ja tihtsäle tuvvas vällä, et sa es hääletä tuu otsussõ puult. Kuis tollõga asi oll’?
Mu kotsile om jah pikembät aigu kõneld säänest juttu, et ku ülembnõvvukogo otsust’ Eesti esisaisvusõ asja 35 aastakka tagasi, sis ma ollev tuust nimme kõrvale hoitnu. Peris nii seo asi es ole. A kuimuudu taa täpsele oll’, saat luke raamatust, ma kõkke ka ette är ei kõnele.
Olõt kõnõlnu, et olõt saanu avaligu elo tegeläsest harilikus inemises, kiä saa rahun poodin kävvü, nii et kiäki ülearvo ei vahi. Kas pääle raamadu vällätulõkit om jäl aig, ku sinno inämb är tundas?
Seol aol, minkast raamat kõneles, olli ma tõtest väega tunnet inemine ja minnu tunti näkopite egäl puul är. Sääne asi väsütäs ja om nüüd müüdä lännü. Ma saa hariligu inemise muudu uulidsa pääl kävvü, nii et kiäki takast perrä ei kae. Ja päälekasunu noore ei tiiä inämb mu nimme, näost kõnelemada. Nii piätki olema, vahtsene aig ja vahtse inemise. Tuud ma ei usu, et seo raamat minnu nüüd vahtsest kuigimuudu väega tuntus tege.
Midä arvat Eesti täämbädse ao poliitikast ja poliitikist?
Ma ei arva midägi hääd, a vandu ja sõimada kah ei taha. Naid sõimajit om esiki hulga.
RAAMAT
«Oma riigi tegemine.
Kaido Kama elu poliitikas 1987–1995»
Autor: Ideoni Argo
Toimõndaja: Pruuli Tiit
Kujondaja: Mülleri Kalle
Kõvvu kaasiga, 352 lk
Välläandja: Hea Lugu, 2026
