Istu kuuholõgilavva takah ja kullõ, midä juhataja taa aastaga kottalõ kõnõlõs. Kõtt lätt hillätassa tühäs ja tüüpäävä lõpuni om viil kats tunni. Piäs pääle tüüd poodist läbi käüma. Koh poodih tuu hää hinnaga piinüliha oll’gi? A sääl tõsõh poodih omma jälki mandariini odava ja säält saa kipõstõ bussiga kodo.
Ütskord ma joosi bussi pääle, a buss ooda-s minno är ja sõitsõ minemä. Ma sõs joosi viil puul kilomeetrit edesi, et tõõsõ arvanu, et mul oll’gi joosutrenn plaanih. Hää, et dressipüksi jalah olliva. A üts tõõnõ kõrd oll’ nii, et ku ma bussiga sõitsõ, naas’ mukka üts meesterahva tuust kõnõlõma, kuis nä kotoh kõgõ perrega putukit söövä. Hää, et tulõ jo talv ja kiholaisi, ätigäkärbläisi ja muid putukit olõ-i.
Ätikät piäs kah ostmõ, vaia viikann katlakivist är puhasta. Taa roosa viikann kingiti mullõ sünnüpääväs. Ja ütskõrd kingiti mullõ sünnüpääväs kolm paari sukkõ, üts paar olli miihisuka. Ja midä mu miis sääl kotoh tege, kas tä om jo latsõ latsiaiast är toonu? Ütskõrd oll’ latsiaiah sääne lugu, et latsõl oll’ silm sinine ja kasvataja kõnõl’ umma juttu, a mi mõtlõ, et periselt sattõ tä kapi otsast alla.
Ja tuu viiendäs tüüjuubõlis saad lill, mis om kotoh kapi otsah, om jo kassõl poolõni är süüdü. Ütskõrd ma panni kogõmalda kassi terves pääväs vannitarrõ kinni ja esi lätsi tüüle. Oot-oot, ma olõ parhilla tüül, kavva taa kuuholõk om jo käünü… Kas palga nõstmisõst jo kõnõldi? Mis tulõval aastagal plaanih om? Vahtsõnõ projekt määnegi? Kohe ma jäigi? Pääle tüüd oma vaia puuti minnä ja osta piinülihha. A määndsehe puuti minnä?
