5. Viha ja kättemass
Ku olõt iks kellegi pääle väega vihanõ, sis edimäne mõtõ om kätte massa. Vanasõna kül ütles, et üttegi suppi ei süvvä nii kuumalt, ku keedetäs. Mõistlik om olokõrd läbi mõtõlda, vai nigu üteldäs, hummok om õdagust targõmb. A tihtsähe saa viha meist võitu ja mi ei olõ nõun tagajärgi pääle mõtlõma. Kõgõpäält sõimami näo täüs ja sis viil nakkami mõtlõma, ku nakkami.
Näüde elost. Eelmidse jutu jakus. Ku neio nuurmehe vällä visas’ tõsõ laamõndamisõ peräst, es mahu tuu nuurmehele sukugi hinge. Tä oll’ nii vihanõ ja haudsõ hirmsat kättemassu. Haardsõ lavva päält väidse ja naas’ neiot takan ajama. Neio sai naabri aida tsirelipuhma sisse paeda. Kuna välän oll’ hämmär ja miis täpsehe es näe, kohe naanõ kattõ, naas’ tä egäs juhus lähkül olõvit puhmõ väidsega tsuskma. Õnnõs sai tsirelipuhm õnnõ paar tsuskamist ja nuu es küünü takanaetavani.
16. Rumalus
Naidõ lakjaminekidega omgi tihtipääle tuu hädä, et ei mõistõta inämb normaalsõlt umavaihõl läbi kävvü. Käü tõnõtõsõ süüdüstämine ja sõimaminõ. Ku üts osapuul taht rahulikult kõnõlda ja pakk sõbralist lakjaminekit, sis tõsõlõ ei mahu tuu sukugi päähä. Mõni jäl pidä hinnäst väega rumalalõ üllen.
Näüde elost. Miis ja naanõ lätsi lakja. Naanõ pruuvsõ külh hääga, a miis es taha kullõldagi. Mehel oll’ kortin ja naasõl suvõmaja. Edimält sai kokko lepütüs, et nii jääski. Sis naas’ miis suvõmajja kah hindäle tahtma, kuigi tuu oll’ esäl tütrele kingitü.
Et naanõ ei saasi välän kemmergut pruuki, nõstsõ miis ussõ iist ja käkse är. Naasõl es jää muud üle ku sängülina ussõ ette panda.
Lugu lätt edesi
Uma Lehe kiräsaatja Urmi Aili om kirja pandnu, määndse tundõ inemisel elotii pääl ette tulla võiva, ja tuu noidõ kotsilõ näütit elost.
