Seod nimme kand Eestin 71 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Musting panti õnnõ üten kotussõn, Räpinä kihlkunna Palo mõisa Süvähavva külän. Nime saajis olli katõ vele, Musta Piitre ja Musta Peedo perre. Tallu, kon nä elli, kutsutas Musta täämbädse pääväni, sääl om ka korgõ perv Võhandu veeren Musta mägi ja küläosa Mustaots. Priinime pandsõ opõtaja Heller, pruukin ing-nimelõppu, midä tä Räpinä priinimmi man peris hulga tarvit’.
Nimmi pandmisõ aol 1820. aastil es olõ Musta lisanimi viil kuigi vana. Tuu ilmu edimäst kõrda vällä 1795. aastaga hingelugõmisõn, kon Piitre ja Peedo essä om nimetet Musta Andresse Johann. Räpinä keriguraamatin om tä Raudsepä Johann. Timä esä Raudsepä Andres om ka mõisakirän varahampa Raudsepä nimega, näütüses revisjonin 1758, tuuperäst või olõta, et Mustas kutsuti õkva just tuud Andrest hinnäst. Ku läts’ priinimmi pandmisõs, sõs Süvähavva tõsõn Musta talun panti vana Raudsepä lisanime perrä Raudsaar (Raudsar).
Sõski om ka üts tõnõ nimi, Kahkva vallan pant Mustson, mis või olla kujulõ Musting muutunu. Süvähavva Mustingidõ Peedo poig Mihkli vei nime Kahkva valda, täl oll’ sääl peris hulga perrätulõjit. Nii või olla, et ka paigapääl Kirmsi külän pantut nimme Mustson naati mõnõl puul Räpinäl kirutama inämb levinü nime muudu: Musting. Sääne muutus om selgele juhtunu õigõusu keriku sünnümeetrikan.
Nimmi eestistämisel võti kats Toolamaa valla Mustingu peret vahtsõ nime: üts Maidla, tõnõ Pärnaste. Mõlõmba nuu perre olli just alguperätse Kirmsi Mustsoni suguvõsast.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
