Lina- ja käsitüülaat Moosten
Joba 20. kõrd peeti minevä puulpäävä Mooste mõisan lina- ja käsitüülaatu. Seo om laat, kon egä aasta hainakuu perämädsel puulpääväl saa ümbrekaudnõ rahvas kokko, et mõisa tegemiisi uudista, kultuuriprogrammi kaia ja laadukaupa osta. Tsipakõsõ proovitas laaduga avvu seen hoita ka Mooste kandilõ umast linakasvatust.
Seo…
Seo…
Kaika suvõülikuuli peetäs 15. põimukuu pääväl Navil
Kaika suvõülikuuli peetäs timahavva 38. kõrda ja seokõrd Navil. Külän, miä om võro kultuuri jaos andnu hulga tähtsit inemiisi egält elualalt, a kohe suvõülikuul viil inne jõudnu ei olõ. Suvõülikooli rektri om Timmi Talis, kiä om Timmide suguvõsa noorõmbast…
Kikkaseenemõtsan
Paganamaa seenetark Mürgü Marje om peris õigõlõ ütelnü: ku tahat teedä, kon omma kikkaseenekotussõ, kae, kohe omma mõtsan sisse sõkutu suurõ raa. Näi säändsit suuri rato uma silmäga, ku ütspäiv ummi kikkaseenekotussit üle kaema lätsi.
Vast kümne vai esiki paarikümne aasta iist mõtli, miä saa sis, ku koolõsõ…
Vast kümne vai esiki paarikümne aasta iist mõtli, miä saa sis, ku koolõsõ…
Midä vahtsõt sünnüs?
Üldäs, et vahtsõnõ om ärunõhtõt vana. Vahtsõnõ suvi nakas’ pääle, a jo tä – parhillanõ – om kimmäle mõnõ inneskidse suvõ muudu. Jalkan tetti vahtsõt ilmameistrit Ameerikan, panti mugu pärmi manu ja valmis tä sai. Nigu Eestingi presidente tetäs. Harilikult võit tuu, kiä edimält vällä ei…
Kaemi üle ola tagasi: põimukuu edimäne puul
1986. aasta põimukuu nakas’ pääle suuri vihmuga, Piusa ja Võhandu aiva üle. Suurvesi uhtsõ är teid, lahksõ truupõ ja põllu jäivä vii ala.
* * *
1987. aasta 7. ja 8. põimukuul mõõdõti Võrol 51 millimiitret vihma, uputus oll’ Liitva silla man ja…
* * *
1987. aasta 7. ja 8. põimukuul mõõdõti Võrol 51 millimiitret vihma, uputus oll’ Liitva silla man ja…
Õnnõlik siilipere
Tinavanõ jaaniõdak oll’ kül väega illus. Es sata vihma, oll’ parajalõ lämmi ja kihulaisi trehvsi nägemä kah mõnda ütsikut. Kes praatsõ tulõ pääl lihha, kes sannalava pääl hinnäst, kes pildsõ ütsindä mõrro suuhtõ. Mu jaaniõdak lõppi vahtsidõ sõpru löüdmisega.
Nakas’ joba hämäräs kiskma. Kraamsõ mõnõ anuma lavva päält,…
Nakas’ joba hämäräs kiskma. Kraamsõ mõnõ anuma lavva päält,…
Väkev umakeeline kontsõrt Rõugõn
Timahavadsõ festivali «Aigu om!» kavan oll’ Rõugõ kerikun kontsõrt, kon muusik ja laululuuja Kuslapuu Kaisa kandsõ edimäst kõrda laembalõ rahvalõ ette umma vahtsõt võrokeelist laulukavva, miä sügüse plaadi pääle kah jõud.
Võro kultuuri jaos või kontsõrti märgilidses pitä: laulukava oll’ otsast otsani umakeeline, kerikun…
Võro kultuuri jaos või kontsõrti märgilidses pitä: laulukava oll’ otsast otsani umakeeline, kerikun…
Esimuudu lillipott
Vahtsõst tarvitamine on põra teedäki vääga moodun. Ku vähämb prahti tiit, saavat ilma iiba lämmäs minekile kimmämbält vasta nakada.
Aastõidõ iist, ku mi oma kemmergu saina pääle lille jaos poti löüse, tuust vahtsõst tarvitamisest viil vääga huuga es kõnõlda, aga sääne annum, konh mõni torujupp purus lännü…
Aastõidõ iist, ku mi oma kemmergu saina pääle lille jaos poti löüse, tuust vahtsõst tarvitamisest viil vääga huuga es kõnõlda, aga sääne annum, konh mõni torujupp purus lännü…
Tundõ läbi elo
6. Vanõmb kooliigä
Vanõmban kooliiän teküse joba kamba, inämbjaolt poiskõisi hulgan. Egäüts taht kohegi kuuluda, kamban teküs üttehoitmisõ tunnõ. Kes ei viisi trennin vai muial kävvü, nakkasõ tõisi kiusama, et kuigi silmä paistu. Säändse kamba juhis om harilikult kehvä opmisõga poiskõnõ.
Muidoki om tollõs mitmit põhjuisi, kas hindäst tulõvit…
Vanõmban kooliiän teküse joba kamba, inämbjaolt poiskõisi hulgan. Egäüts taht kohegi kuuluda, kamban teküs üttehoitmisõ tunnõ. Kes ei viisi trennin vai muial kävvü, nakkasõ tõisi kiusama, et kuigi silmä paistu. Säändse kamba juhis om harilikult kehvä opmisõga poiskõnõ.
Muidoki om tollõs mitmit põhjuisi, kas hindäst tulõvit…
Priinime lugu: Vardja
Seol nimel om Eestin 145 kandjat. Nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Nimi panti kolmõn mõisan Liivimaal.
Võrumaal panti Wardja Mooste mõisan Vardja Hansu perrele. Nimä ellivä üten Vardja talun, talunimme kirutõdi mõisakirän Wardia. Hansu vanõmb poig Märt oll’ kuulmeistre, mõisakirju perrä oll’ kuul säälsaman…
Võrumaal panti Wardja Mooste mõisan Vardja Hansu perrele. Nimä ellivä üten Vardja talun, talunimme kirutõdi mõisakirän Wardia. Hansu vanõmb poig Märt oll’ kuulmeistre, mõisakirju perrä oll’ kuul säälsaman…
Must’kamõts
Oll’ pilvealonõ päiv. Taiva hall hoitsõ minno kimmähe maad ligi. Rohilinõ sammal korgidõ pedäjide varbit lämmistämäh, tundsõ hinnäst sääl puiõ vaihõl õkva nigu lämmä teki all. Mõts oll’ vaganõ. Vast uutsõ taiva lakjaminekit, kargit vihmatsilko, selgüst. Oodi timä kirja sammamuudu, õnnõ joba mitu nädalit vastust es tulõ.
Pääh oll’…
Pääh oll’…
Mõnutunnõ
Mi maja oll’ häste tii veereh. Tuudaigu liiku tii pääl mustlaisi voori. Ütskõrd, ku vuur oll’ tulõkil, olli mu imä ja naabrinaanõ tii veereh uudistamah. Olli viil üsälats ja imä üsäh. Ku mustlasvuur läts’ müüdä, juusksõ voorist naanõ mi mano ja ütel’ mu imäle: «Hoitkõ sedä last vii…
Muda Mari pajatus. Tävveline suvi
Ma kuuli raadiost, et hainakuu oll’ seo aasta kõgõ lämmämb suvõkuu, põimukuu inämb nii kuum ei tulõ. Parõmb omgi, hainakuu tõõsõl poolõl oll’ mõni päiv iks ülearvo kuum. Mi kandih om vähämbält vihma viländ tulnu. Nii omma mõtsa kikkasiini täüs. Ja mõtsamarju om inämb…
Parm tsuskas: verrev kikkasiin
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
