Priitahtligu suuril sündmüisil
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü.
Priitahtligu…
Priitahtligu…
Antsla. Suvi 2026. Esierälidse kodokohvigu ja Nässmõisa järve vahtsõnõ nägo
Puulpäävä, 11. hainakuu õdaguspuul. Antslan om kodokohvikidõ päiv ja õdagu tetäs pidolidsõlt vallalõ Nässmõisa vahtsõ näo saanu järv. Järv om kaivõt süvembäs, saanu hindäle tsuklõmisõsilla, kaldtii vii viirde ja kõrraligu kemmergu. Kõik, midä suvitsilõ…
Kreutzwaldi tii Kalõvipojani alost’ ja lõppi Võrol
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani».
Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä…
Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä…
Kangsti küläselts pedä sünnüpäivä
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut.
Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi,…
Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi,…
Hää raamat tege rõõmsambas
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano.
Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ.…
Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ.…
Arbma Arhanna: ma taha rohkõmb esi muusikat tetä
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä.
* * *
Kost su laulmistii algusõ sai?
Laulma naksi joba umbõs…
* * *
Kost su laulmistii algusõ sai?
Laulma naksi joba umbõs…
Kaemi üle ola tagasi: hainakuu tõnõ puul
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek.
* * *
17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan.…
* * *
17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan.…
Ummamuudu mimmi esimuudu hammõ
VODI KLEER om Haanist peri nuur, kiä tull’ vällä hindä kujondõdu võro-(vai haani-)kiilside hammidõ ja kottõ kogoga «Hengega as’a mann». Uuri, määne oll’ timä tii uma kogo luumisõ mano.
«11. klassih tei üteh klassi ja paralleelklassi sõsaridõga opilasfirma Khuul Hamõ, koh meil olliva võrokeelitside tekstega…
«11. klassih tei üteh klassi ja paralleelklassi sõsaridõga opilasfirma Khuul Hamõ, koh meil olliva võrokeelitside tekstega…
Tundõ läbi elo
5. Keskmäne kooliigä
Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte.
Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om…
Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte.
Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om…
Priinime lugu: Vaaks
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ.
Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre…
Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre…
Prii miis – õgal aol, õgal puul
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi,…
Tossu Tilda pajatus. Närumba veteraani
Suvildõ oll’ aolehetoimõndusõn sääne aig, ku inemiisist oll’ puudus, selle et aokiränigu tahtsõva kah puhada. Harilikult tulli sis appi praktigandi, kas tudõngi vai keskkooli lõpõtaja, kiä tahtsõva aokiränikus saia.
Ütskõrd tull’ toimõndustõ tüühar’otusõlõ üts pikkä kasvu nuurmiis, Vahur oll’ timä nimi. Käve iks ütest…
Ütskõrd tull’ toimõndustõ tüühar’otusõlõ üts pikkä kasvu nuurmiis, Vahur oll’ timä nimi. Käve iks ütest…
Muda Mari pajatus. Jalgpalliull’us
Ma kuuli raadiost, et meil omma pall’o noorõ mehe nõrga, jõvva-i kaitsõväeh säläkotti kanda. A tulõ vällä, et tuu om terveh ilmah nii. Seo voori jalgpalli ilmameistrivõistlusõ omma eski sportlaisi jaos väega rassõ. Nigu vanastõ saadõdi kõik latsiaialatsõ kõrraga poti pääle, tetäs nüüd…
Parm tsuskas: küdset jalgpall
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
