26 vahtsõt umakeelist laulu
Keväjä vällä kuulutõdulõ vahtsidõ võrokeelitside laulõ konkursilõ saadõti 26 laulu. Laulõ naatas hindama 5. märdikuul Rõugõ rahvamajan võistluskontsõrdil, kon kõik huvilidsõ saava kah noid kullõlda.
«Mul om vahtsist laulõst väega hää miil. Tull’ hulga tugõvit ja esimuudu näoga laulõ. Kimmäle või kontsõrdist uuta vägevät muusikalist õdagut,»…
«Mul om vahtsist laulõst väega hää miil. Tull’ hulga tugõvit ja esimuudu näoga laulõ. Kimmäle või kontsõrdist uuta vägevät muusikalist õdagut,»…
Vanõmba inemise saiva kotost vällä
Mineväl nädälivaihtusõl peeti Võrol Kandlõ kultuurimajan säitsmendät vanõmbidõ inemiisi festivali, mink lõugahus om «Kotost vällä tõisi mano». Katõl pääväl sai kullõlda esitegevüsläisi kontsõrtõ, tandsi, kaia tiatrit ja kullõlda ettekandit. Vallalõ olli väiku käsitüümüük ja kohvitarõ.
Kõgõ tõsitsõmba ettekandõ pidi seokõrd sõablogi kirotaja, aokiränik Kalmusõ…
Kõgõ tõsitsõmba ettekandõ pidi seokõrd sõablogi kirotaja, aokiränik Kalmusõ…
Käsitüüesindüsen alostas Kipõnäpu klubi
Rehekuust alostas Vana-Võromaa käsitüüesindüsen Kipõnäpu klubi. Kluppi oodõtas nii kogõnuid meistrid ku tävveste alostajit näputüü tegijit. Kuun naatas käümä egä kuu tõsõl tõsõpääväl kellä 14–16 ja kuu tõsõl neläpääväl kellä 17–19. Kokko saias Vana-Võromaa käsitüü esindüspoodin Võro liinan Vabadusõ 12/2. Umast…
Võro instituudi 30. süküskonvõrentsil käüdäs piire piten
22.–23. rehekuul peetäs Võro liinan kooli kood/Võru saalin Võro instituudi süküskonvõrentsi. Seokõrdsõlõ konvõrendsilõ oodõti ettekandit kõgõst huvvipakvast õdagumeresoomõ ala kokkoputmisõl tõisi kiili ja kultuurõga. Ettekandjidõ siän omma näütüses Valgu Heiki, kiä kõnõlõs õdagumeresoomõ piirest arkeoloogia kaemisõnukast, ja Otsa…
Rahvakultuuri keskus kuts infopääväle
26. rehekuul kell 10 and Eesti Rahvakultuuri Keskus Võromaa keskraamadukogu III kõrra konvõrendsisaalin teedüst abinõvvõ kotsilõ, minka andas riigieelarvõst tukõ perimüsprojekte jaos.
Kõnõldas päämiidsist Vana-Võromaa ja Setomaa perimüskultuuri tugõmisõ taotlusvoori põhimõttist ja andas teedüst juhendajilõ, kiä säädvä uma rühmäga laulu- ja tandsopidolõ minekit.…
Kõnõldas päämiidsist Vana-Võromaa ja Setomaa perimüskultuuri tugõmisõ taotlusvoori põhimõttist ja andas teedüst juhendajilõ, kiä säädvä uma rühmäga laulu- ja tandsopidolõ minekit.…
Riigipää saa inemiisi tunda ja kullõlda
Seokõrd läts’ nii, et vahtsõnõ president valiti Riigikogon är, a sis tulli poliitigailman pääle egäsugumadsõ skandali ja kõik presidendiga köüdet jäi varjo. A no om aig käen: 12. rehekuust astus ammõtilõ vahtsõnõ Eesti Vabariigi president Madise Ülle.
Ku pall’o om presidendil Eestin võimu…
Ku pall’o om presidendil Eestin võimu…
Uma Lehe sügüsedse jututalgo
Hää lugõja ja kirotaja! Kuulutami vällä timahavasügüsedse Uma Lehe jututalgo.
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Ku teil om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus jutt, saatkõ tuu Umalõ Lehele! Talgoliidsilõ omma ette nättü tunniskirä ja väiku avvohinna. Vällä valitas parõmba talossõtüü ja hulk häid juttõ trükütäs 2027. aastaga joosul…
Kama Kaido: tundsõ, et mu mälehtüse ei olõ mu eräasi
Vällä om tulnu Ideoni Argo raamat «Oma riigi tegemine. Kaido Kama elu poliitikas 1987–1995». KAMA KAIDO oll’ noil aastil tunnõt poliitik, Eesti Komitee ja Põhisäädüse Assamblee liigõ, valitu ülembnõvvokokko ja Riigikokko. Aastil 1992–1994 pidi tä justiitsministri ja aastil 1994–1995…
Kiri Võrolt. Kogokunna vaim
Minno om kõgõ huvitanu kogokundõ olõk, protsessi ja sisemäne kliima. Olõ saanu Tal’nan eläden olla Vahtsõ Maailma kogokunna sündümise ja kasumisõ man, nätä timä korgaigu ja edenemist, miä veivä suuri uulidsafestivaalõni. Helevällä olõminõ om seo, miä ütist vaimu virgutas ja alalõ hoit ja om tähtsä,…
Kaemi üle ola tagasi: rehekuu edimäne puul
1986. aasta 11.–12. rehekuul saiva Islandil kokko USA president Reagani Ronald ja Nõvvokogo Liidu juht Gorbatšovi Mihhail. Tsäsüpommi ärkiildmise lepet külh es sünnü, a külm sõda nakas’ tuust pääle lõpu poolõ liikma.
* * *
1987. aasta 9. rehekuul alosti kolm Võro nuurt (Ivaski…
* * *
1987. aasta 9. rehekuul alosti kolm Võro nuurt (Ivaski…
Tsiatapminõ Tsooru rahvamajan
Telefon kõlisõs. «Ma olõ lehelugõja Kaja Võrolt. Taha üteldä, et pühäpäävä om Tsooru rahvamajan filmi «Seatapp» näütämine toolõ rahvalõ, kiä filmin massistseenen üten leivä, ja filmitegijä tulõva kah sinnä. Vast olnu Uma Lehe lugõjil põnnõv tollõst teedä.» Võta tiidmises ja säe pühäpäävä hinnäst Tsooru…
Film täüs maaelo häädümise hõngu
26. süküskuul oll’ Põlvan filmi «Seatapp» edimäne näütämine. Käve kah seod pall’o reklaamitut musta komöödiät kaeman. Piä õkvalt är ütlemä, et komöödiät ku säänest ma seost filmist kül es levvä. Oll’ kül nal’aliidsi ütelüisi ja mõni veidemb nal’alinõ johtuminõ. Ma esi liigitäsi seo…
Suurõn haigõmajan
Ei tiiä, kas Eesti inemise omma nii haigõs jäänü vai omma tohtri Soomõmaalõ lännü, a piät pall’u aigu uutma, et jutulõ saia. Edimäne tohtri es kae mullõ otsagi, mugu plõgist’ umma arvutit. A tõnõ puursõ ja mudisi minnu egä kotta päält. Lõpun kässe suurdõ haigõmajja minnä, lubasi…
Tundõ läbi elo
5. Viha ja kättemass
Ku olõt iks kellegi pääle väega vihanõ, sis edimäne mõtõ om kätte massa. Vanasõna kül ütles, et üttegi suppi ei süvvä nii kuumalt, ku keedetäs. Mõistlik om olokõrd läbi mõtõlda, vai nigu üteldäs, hummok om õdagust targõmb. A tihtsähe saa viha meist võitu ja…
Ku olõt iks kellegi pääle väega vihanõ, sis edimäne mõtõ om kätte massa. Vanasõna kül ütles, et üttegi suppi ei süvvä nii kuumalt, ku keedetäs. Mõistlik om olokõrd läbi mõtõlda, vai nigu üteldäs, hummok om õdagust targõmb. A tihtsähe saa viha meist võitu ja…
Priinime lugu: Musting
Seod nimme kand Eestin 71 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Musting panti õnnõ üten kotussõn, Räpinä kihlkunna Palo mõisa Süvähavva külän. Nime saajis olli katõ vele, Musta Piitre ja Musta Peedo perre. Tallu, kon nä elli, kutsutas Musta täämbädse pääväni, sääl om…
Viktorigõ Valga veinivabrikun
Võisõ olla 1980. aastak vai aastakat üts-kats inämb. Tüüti ETKVL Koondis Auto Võro majandin sohvri-laatjana. Massinas oll’ puulhaagis-furgoon, mille pääle mahtu pall’u tavaari vai taarat. Tavaari vedäsimi Antsla tarbijatõ ütistü puutõ müüdä lakja ja taara tõimi Antsla vai Võro taaralattu.
Ütel pääväl sai säändse tüü,…
Ütel pääväl sai säändse tüü,…
Kuuholõgilavva takah
Istu kuuholõgilavva takah ja kullõ, midä juhataja taa aastaga kottalõ kõnõlõs. Kõtt lätt hillätassa tühäs ja tüüpäävä lõpuni om viil kats tunni. Piäs pääle tüüd poodist läbi käüma. Koh poodih tuu hää hinnaga piinüliha oll’gi? A sääl tõsõh poodih omma jälki mandariini odava ja säält saa…
Muda Mari pajatus. Hää nägemise päiv
Ma kuuli raadiost, et täämbä om üleilmalinõ nägemise päiv, kon kõnõldas silmänägemise tervüsest. Suurõmb jago silmähäti omma säändse, midä saa är hoita vai tohtri man praavita.
Vaihõpääl om nägemisega tuu hädä, et inemine kaes murrõst müüdä ja taha-i hätä nätä. Tuu kotsilõ üteldäs,…
Vaihõpääl om nägemisega tuu hädä, et inemine kaes murrõst müüdä ja taha-i hätä nätä. Tuu kotsilõ üteldäs,…
Ülearvo sirgõ joonõ
Joonistimi üteh koolitunnih sünnüpääväkaardikõisi. Noh et niisama uma käega, juunlauda vai tsirkilt es tohe appi võtta.
Sääl nägi oppaja, et mu joonõ olli väega sirgõlt, ütel’, et inemine käega säänest ei tõmba.
Olle imelik, et ummi sõnno tugõmisõs võtte tä tahvli pääle juunt vidämä kõgõ värisevämbä käega tõsõ…
Sääl nägi oppaja, et mu joonõ olli väega sirgõlt, ütel’, et inemine käega säänest ei tõmba.
Olle imelik, et ummi sõnno tugõmisõs võtte tä tahvli pääle juunt vidämä kõgõ värisevämbä käega tõsõ…
Parm tsuskas: tiitigo
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
