1986. aasta 11.–12. rehekuul saiva Islandil kokko USA president Reagani Ronald ja Nõvvokogo Liidu juht Gorbatšovi Mihhail. Tsäsüpommi ärkiildmise lepet külh es sünnü, a külm sõda nakas’ tuust pääle lõpu poolõ liikma.
* * *
1987. aasta 9. rehekuul alosti kolm Võro nuurt (Ivaski Meelis, Männimetsa Argo ja Saarõ Ain) Võro kalmuaiah Vabahussõa haudu kõrdategemist. Tuust nakas’ pääle nuuri liikmine, pia sündü Vaba-Sõltumalda Nuuri Kolonn Nr 1.
* * *
1988. aasta 1.–2. rehekuul peeti Tal’na Liinahallih Eestimaa Rahvarindõ asotamisõ kongress. Valiti säitsmeliikmõlinõ iistsaisus: Gerndorfi Kostel, Hindi Mati, Koigi Lembit, Lauristini Marju, Savisaarõ Edgar, Valgu Heinz ja Veidemanni Rein.
13. rehekuul nimmati F. R. Kreutzwaldi nim ENSV riiklik raamadukogo ümbre Eesti rahvusraamadukogos.
* * *
1989. aasta 1. rehekuust tetti ETV üleskihotamisõ (propaganda) päätoimõndusõ asõmõlõ kats eräle toimõndust. Pääväkirändüse (publitsistika) toimõndusõ juhis sai Talviku Mati, ütiskundlidsõ toimõndusõ juhis Unduski Feliks. Uudissõsaadõ «Aktuaalne kaamera» nakas’ õdagudsõh kavah olõma «Vremja» asõmõl kell 21.
* * *
1990. aasta 3. rehekuul saiva kats Saksamaad jälki ütes riigis.
9. rehekuul võeti Kaitsõliidu iistvidämisel Võro Seminari platsi veerest maaha Verevide Kütte monument.
12. rehekuul saiva Eesti välisministri Meri Lennart ja pääministri Savisaarõ Edgar Washingtoni Valgõh Majah kokko USA presidendi Bushiga.
* * *
1991. aasta 1. rehekuul sai Eesti Panga presidendis Kallasõ Siim. Samal pääväl tulli müüki edimädse ütessä Eesti Vabariigi riigivapi kujoga postmarki.
3.–4. rehekuul oll’ Eestih edimäst kõrda külähkäügil XIV dalai-laama, kiä käve Otepääl kah ja õnnist’ Pühäjärve.
9. rehekuul tetti inneskidses diplomaatilinõ läbikäümine Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaihõl.
* * *
1992. aasta 5. rehekuul oll’ Riigikogo VII kuunsaisu edimäne istminõ ja presidendivalimiisi tõõnõ vuur. Riigikogo esimehes valiti Nugisõ Ülo, asõtäütjis Kelami Tunne ja Savisaarõ Edgar. Presidendivalimiisil sai Meri 59 ja Rüütli 31 hellü.
6. rehekuul and’ president Meri Riigikogo iih ammõdivandõ.
7. rehekuul võtt’ Riigikogo vasta põhisäädüslidse riigikõrra tagasitegemise teedüse, et jakkus 1918–1940 olnu riigikõrd. Eksiilvalitsusõ pääministri Marki Heinrich and’ Riigikogo iih uma volitusõ üle vahtsõst säädüse perrä valitulõ riigivõimulõ.
10. rehekuul alost’ ETV edimäne hummogunõ uudissõsaadõ «Hommikutelevisioon».
* * *
1993. aasta 3.–4. rehekuul oll’ Moskvah tagasikäändjide mässüpruuv, mille Jeltsini puult olnu sõavägi är lõpõt’. Balti riigi tugõsi kah Jeltsinit.
9. rehekuul peeti Verskah III Seto kongress, eelmidse olli inne tõist ilmasõta.
* * *
1994. aasta 6. rehekuul panti vahtsõst käümä Eesti Kultuurkapitali tüü. Haridus- ja kultuuriministri Oleski Peeter kinnit’ edimädse tsihtkapitali nõvvokogodõ kuunsaisu.
* * *
1995. aasta rehekuu algusõh nakas’ pääle lindiskandaal, ku siseministri Savisaarõ Edgar oll’ salahuisi lindistänü poliitikidega peetüid kõnõluisi. Tuu pääle astsõ Vähi Tiidu valitsus tagasi ja tetti vahtsõnõ valitsusliit ilma Keskeräkunnalda. Pääministris jäi iks Vähi.
* * *
1996. aasta 11. rehekuul sõidi Jõgõvamaal mõtsamassin ja Pala koolibuss kokko ni surma sai katõssa koolilast, viil ütessä saiva rassõhe vika. Hukka saanuidõ matusõpäiv oll’ üleriigiline leinäpäiv.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
