Minno om kõgõ huvitanu kogokundõ olõk, protsessi ja sisemäne kliima. Olõ saanu Tal’nan eläden olla Vahtsõ Maailma kogokunna sündümise ja kasumisõ man, nätä timä korgaigu ja edenemist, miä veivä suuri uulidsafestivaalõni. Helevällä olõminõ om seo, miä ütist vaimu virgutas ja alalõ hoit ja om tähtsä, et egä säändse liikmise iinotsan olnu himoliidsi ja tulidsõ hengega aktivistõ.
Huvist kogokundõ vasta olõ külän käünü kommuunõl Portugalin, Itaalian ja Hispaanian. Iks tuujaos, et är tunda, kas ma kah võinu mõnõn kogokunnan ellä. Koroonaaol sai Võromaalgi kokko peris kõva niiüteldä vastapandmisliikminõ inemiisist, kiä es taha minnä üten maskiballi ulluisi ja sunnit vaksiinega ja kõgõ kõvõmbidõ ja absurdsõmbidõ kiildmiisi aigu olli kõgõ ägedämbä kokkosaamisõ ja pido. Kogokunnavaim om võimsa jõud, minka saa suuri asjo alosta ja kõrda saata, selle et üttemuudu miil köüt ütte ja and huugu. Mul om hää miil nätä, et peräkõrd ummõhtõ om Võro liina tegünü kogokunnakeskus, mink tsiht om köütä ütte noorõ ja vana. Olõ ammu mõtõlnu, et üts äge kogokund olnu sääne, kon näütüses vannukodo, latsikodo ja eläjide var’opaik omma ütenkuun. Kõigil olnu sõpru ja tegemiisi ja kiäki pidänü es tundma hinnäst ütsindä. Looda, et Võro kogokunnakeskus luu tõtõstõ võimaluisi vahtsidõ köüdüsside, häie mõttidõ ja sõprusõ sündümises.
Mu tütär käü Obinitsan koolin ja tuu kuulgi om alostusõ saanu Setomaa latsõvanõmbidõ kogokunna alostusõst. Teno herksile inemiisile löüti seos aastas vahtsõ oppaja. Kimmäle om inämbüs lõunaeestläisi nännü tuud videot, kon Setomaal otsiti oppajit maa päält ja maa alt, ja löütigi!
Mullõ väega miildü timahavanõ 1. süküskuu, ku kõik Setomaa kooli teivä ütidse rongikäügi Meremäe torni mano. Seo väkev korgus ja sinetävide mõtsuga silmäpiir lei peris mere tundõ. Egä vahtsõnõ alostus võinuki tekütä pidolisust ja vägevüst, et pikäs aos miilde jäiä. Arva, et väikuin küläkoolõn ja kogokunnakoolõn om hoobis tõistmuudu õhkkund, kuigi vabamb, kodotsõmb. Seo om nigu üts suur perekund, kon kõik kõiki tundva, tiidvä, midä tõõnõ mõist ja latsõvanõmba saava jaka opmisõ jaos tarviliidsi kogõmuisi. Mul om nii hää miil, et Obinitsa kogokunnakoolin peetäs tähtsäs kogokunnan opmist, käüdäs tihtsäle üten perriga matkal ja saias tutvas paikligõ inemiisi tegemiisiga. Nii saias üteliidsi muiõ tegemiisi mano mänguga seto kiilt kah oppi. Säändse tegemise andva tundõ, et kooli ja kodo kuuntüü and opmisõs hulga esimuudu võimaluisi, ja tiidmise, et opma piä ei õnnõ kallõ koolipingi pääl istõn.
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
