Käve Tartu II keskkoolin. Kolhoosnikest vanempa sai meile läbi hädä söögikraami ja sällärõiva lupa. Vanempide klasse rahvas olli hendäle maal pidusid kõrraldõn sõiduraha tiinnü. Meil oll’ muusigakoolin opnu Larissa umba hää kõrraldaja. Meid oll’ kokku 25, mis tuu sis kamba pääle üts iiskava kokku säädi ja är oppi om.

Ja läts’ tüüs! Kava sai mõistmisõ perrä tettü, teksti, sõna ja noodi otsitu. Larissa pere, kel oll’ Tähe uulitsan korter ja klaver kah, lubasi meil sääl laulõ ja näidendit opman kävvü. Poisi harjuti ummi püramiide ja muid krutskeid esi. Üts mi poissõst, kedä mi Atus kutsõ, raput’ nallu ja krutskiid mõlõmpast käüsest. Timä pidi mi esinemise numbride vahel umma vigurijuttu esitämä, et tõsõ jõudnu rõivid vaheta vai mõnt asja paika panda.

Kuis ametlikku puult kõrda saia? Võti julgusõ kokku ja lätsi lõpuklassin opnu Hainsalu Lehte käest nõvvu küsümä. Sai teedä, et vaia om Tartu rajooni täitevkomitee kultuuriosakunnast saia luba ja piledi, medä egäl puul müvva. Ülejäänü piledi tull’ tagasi viiä ja müüdüisi päält riigile lõbustusmass massa.

Mi tragi kamp lepse Tartulõ lähempide kolhoose kultuurimajjuga kuupäävä ja transpordi kokku. Sai kokku tettüs neli pitu. Inemise tulli hää meelega egäpäävätsele tüüle veidü vaeldust saama, meil oll’ pia tunnine kava.

Kõgõ tuu sehkendämise man mi umma klassijuhatajat es kiusagi. Lehekuun sai tä mi abipalvõ koolidirektri käest ekskursiooni jaos luba saia. Hiitünü oppaja kaubõl’ hindäle julgustusõs üten meesterahvast füüsigaoppaja. Ekskursiooniplaanin olli Villändi ja Pärnu II keskkuul, mi sõpruskuulõl külänkäümine ja liinuga tutvas saaminõ. Meile, maismaarottõlõ, oll’ kõgõ oodõtumb mere viirde saaminõ, Pärnu muuli kävemi lõpuni läbi.

Ah et kuis mi sõidi? Veoauto kastin, kon vasta kabiini ja pordet pite pikä puust pingi. Sällän oll’ miä kellelgi, pään räti vai mütsü, põhilidsõ kummeeridü vehmämäntli, miä tuulõ iist kah kaitsõ. Oppaja olli kabiinin. Pärnun saimi maada võimlan matte pääl. Meelen om meri, Koidula avvusammas, Villändi Lossimägi ja järv, kon paadisõitu teten vihmahuust likes saimi. Üttegi pahandust meil es juhtu ja läbilõigõ Eestimaast om täämbädse pääväni silmi iin. Tuul aol oll’ hinnan uma silmäga nättü – maja, mõtsa, lilli tiiveeren, lehmä karjamaal ja mis vili põldõ pääl kasvi. Egä vahtsõnõ kotusenimi sildi pääl oll’ uudis. 

Täämbädse päävä noorõ lösütäse lämmän bussin, nõna telehvonin. Ei kuulõ ja ei näe medägi, kõrva omma kah kinni topitu. No mis opikäüke sa säändsile pümmekurdele pakut?