Lihavõttõpühä umma mu seen kõgõ tekütänü esieräliidsi mõttit. Periselt um kurb, ku kiäki risti lüvväs ja tõsõ tollõ pääle pidutsõsõ ja hinnäst häste tundva. Pühäkuan tulõt’ pastoriherrä miilde, et palmipuiõpühäl, säidse päivä inne toda kurba sündmüst, tull’ Jeesus Kristus Jeruusalemma ja inemise võtiva tedä suuri juubõlduisi ja hõiskamiisiga vasta, et pästjä um tulnu. Ja kõgõst nätäl ildampa oll’ tuusama rahvamass nii är süändünü, et käskse pästjä risti lüvvä. Siist tulõ küsümüs: kuis saa olla, et inemine nii ruttu umma miilt muut? Ütspäiv um kõik häste ja tõnõ päiv halvastõ.

Sama lugu um, ku kaemi Eesti riigi ello. Mi valimi kedägi suurõ hurraaga posti pääle, annami tälle kõik võimu ja volitusõ kätte, a mõni aig ildampa ei olõ tuuga rahul.

Pall’o muutlikku miilt ja vast esiki halva tahtmist um täämbädsen maailman kah. Ku mõtõlda, mis sünnüs Lähis-Idan, kon kõnõldas, et häötedäs är kurjusõjuurt. A kuis tuu kurjusõjuur ülepää um tekkünü? Äkki tuu umgi tulnu muutlikust meelest, selle et mõnõ ao iist oll’ tuu, miä sääl sündü, kõlvulinõ, a mõni aig ildampa toda inämb ei tunnistõda. Kost mi võtami hindäle õigusõ minnä naabri-Mari vai -Jaaniga kaklõma ja arvama, et näide eloviis meile ei passi. Tuu um näide kultuur, näide elo, usk ja arvusaaminõ elust.

Ettevõtlusõn tulõ kah muutlikku miilt ette. Mõni inemine nõstõtas kipõlt püüne pääle, a sis tulõ vällä, et tä um veidükese targõmb ku umanigu vai ülembä. Ja sis naatas täl tsiibu kärpmä ja timä tegemiisi tagasi tõmbama, et tä ülearvo korgõlõ es linnanu. Ma esi olõ pruuvnu tetä kõgõ nii, et mu ümbre olnu must targõmba inemise, selle et nuu tiidvä pall’o parõmbidõ, kuis asju tetä. Ma ei olõ tahtnu umma miilt muuta, ku olõ kellelegi ammõdikotussõ paknu ja lasknu täl naada ummi mõttit teos tegemä. Innembi olõ pruuvnu tunnusta ja hääs kittä.

Mi elun um ülearvu hulga muutlikku miilt. Ku mi sutnu rohkõmb hindäga rahhu tetä ja esihindä tegemiisi ja asju kaia, sis võiolla meile es lännü niipall’o kõrda, midä tõsõ tegevä. Ja sis saanu mi olla leplikumba ja armasta seod maailma, kohe mi olõmi sündünü ja kon mi egäpääväne tüü ei olõ väega pikk. Universumi mõistõn umma mi egäüte tegemise õnnõ väiku kipõn aomassinan. Proovimi ellä rohkõmb rahun, rõõmun ja armastusõ tsüklin tollõ asõmõl, et kõik aig miilt muuta.

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.