Om pühäpäiv, 12. mahlakuu ja paistus päiv, kuigi tuulõkõnõ kah puhk. Olõ Osolan ja kõnni uma vana põhikooli poolõ. Kooli staadioni pääl pidi olõma kettägolfi-koolitus, midä vidä maailmameistri Läti Kristin.
Ega ma väega suur taldrõgupildmise huvilinõ olõki-i, a ku sääne kuulsus kodo küle ala tulõ, sis tuud piät nägemä. Jõvva tsipa inne keskpääväst alostusõaigu. Mõni minot oodõtas, et ildasjääjä kah õigõlõ paika jõudnu.
Uutmalda hulga inemiisi om kokko tulnu, nii 60 ümbre. Tutvit om küländ veidü. Inne päälenakkamist om kuulda hulga tsädistämist ja ku kullõ, midä sis tsädistedäs, paistus, et kokko om tulnu noid kah, kiä taldrõgupildmisest joba midägi tiidvä. A om säändsitki, kiä edimäst kõrda tsõõri käen hoitva.
Pääle naataski nii, et egäle ütele kingitäs uma tsõõr, mink pääle lubatas ildamba maailmameistri autogrammi küssü. Edesi näütäs Läti Kristin umma trennikotti, kon om kõgõ vähembält 25 pildmisetsõõri. Kiäki küsüs, ku kavva üts tsõõr vasta pidä. Tulõ vällä, et midä kõvõmbast plastist om tsõõr tettü, toda kavvõmb kest. Ja sääl man om tähtsä, määne om võistlusõrada. Ku puu kasusõ väega tihtsäle, om küländ kimmäs, et võit tsõõri kriipi.
Küsümüisi mugu tulõ ja määnegi hetk piät sündmüse kõrraldaja Asko vahelõ ütlemä, et nakkami viskamist näütämä ja har’otama, muido jõvvaki-i tetä toda, misperäst kokko om tultu.
Kristin näütäs, kuimuudu õigõlõ saista ja tsõõri hoita. Timäga om üten timä tõõnõpuul Läti Silver, kiä liigus ümbretsõõri ja avitas noid, kinkal midägi arvo saamalda jääs. Saismisõ jaos õigõ kihäolõk käen, ütles Kristin vällä üte sporditegemise päämidse tõõ: sporti teten ei või kihä pingulõ olla. Seo om väega tähtsä näütüses tennisemängun kah, midä Lätt om tennü. Põhjõndus om sääne, et ku kihä pingulõ om, tulõ-i serv häste vällä.
Päält tuu om kettägolfin tähtsä ausa olõminõ. Riiglide perrä piät mängjä esi kaema, selle et saa-i egäle mängjäle kohtumiist kõrvalõ panda. Ku kiäki võistlusõl tsipakõsõ essüs, pitsitedäs mõnigi kõrd silm kinni. Õnnõ sis, ku vika tetäs hulk kõrdo, tuvvas tuu vällä. Suurõmbil turniirel om kõik muidoki hulga rohkõmb paika pant.
Kõgõpäält opimi takastkäeviskamist. Tähtsä om õigõlõ tsõõri hoita ja kihhä liiguta. Osola staadioni pääl om tuu hää, et ruumi om hulga, selle et viskamisõ näütämise aigu lindas Kristini tsõõr peris tõistõ staadioni otsa. Päält tuu saava edimädse joba esi viskamist pruuvi.
Tsipa tegijämbä alostasõ ja perän võtva nuu kah julgusõ kokko, kiä häste ei mõista. Kristin üten uma herräga käävä ümbre ja ütlese egäütele midägi viskamisõ kotsilõ.
Päävä alostusõn lubatut autogrammi lätt jahtma üts, kiä piät varrampa är minemä. A tuupääle lätt kar’ainstinkt vallalõ ja viskamisõ opmisõ asõmõl korjus hulga rahvast Kristini ümbre. Kõrraldaja Asko piät inemiisi kõrralõ kutsma ja ütles, et autogrammõ jaetas ildampa kah.
Edesi näüdätäs edekäeviskamist. Seo pidi naisi jaos tsipa rassõmb olõma ku miihi jaos. Tuuperäst om edekäeviskamisõ vällätulõminõ olnu Kristini jaos hää, võrrõldõn tõisi mängjidega.
Et Kristin piät kõgõ vähämbit fänne kah juhendama, võtt õigõ viskamisõtehniga oppamisõ üle herr Lätt. Aokava om joba ammuki lahki, a peräkõrd jõudas peris mängu mano kah. Tetäs võistkunna ja proovitas umma mõistmist Osola kettägolfiraa pääl. Om kinä nätä uman kodokandin meeleperi tipptegijit ja muidoki nii hulga esi vannusõn spordihuviliidsi keväjädsest nädälilõpust mõnnu tundman.
Maailmameistri Läti Kristin näütäs, kuimuudu õigõlõ saista ja tsõõri hoita. Rahmani Elo pilt
Vastas päävä pääkõrraldaja Saarepuu Asko:
Kuis tull’ mõtõ sääne sündmüs kõrralda?
Tunnõ Kristinit joba varatsõmbast aost, ku tä suusataja oll’. Minevä aasta põimukuun joba teimi üte tsõõrigolfikoolitusõ Kubijal ja sääl tull’ vällä, et seo spordiala sündmüisi võinu inämb kõrralda. Täämbäne päiv oll’ õnnõ üts jago suurõst projektist. Talvõl alostimi ja kutsõmi mitmõ spordiala tipptegijit umma alla tutvas tegemä. Käünü omma näütüses Alusalu Saskia ja Zirgu Gregor. Sääne vorm tuu rahva kokko ja lätt inämb muudu. Ku täämbä om tan pia kuuskümmend inemist, sis minevä aasta Kubijal oll’ katõkümne ümbre.
Mille täämbä taa oppus oll’ nimelt Osolan?
Et seo om Võro valla projekt, sis kotussidõ valimisõ man peetäs edimält silmän valla maa pääl olõvit spordiplatsõ. Osolan om väega hää staadion viskamisõ har’otamisõs ja lühkü, ütsä korviga rada, kon periselt mängi saa. Päält tuu om kooli ümbre kõik häste kõrda tettü.
Kuis täämbäne päiv lännü om?
Ilm om illos, päiv paistus. Alostusõn paistu, et tuul puhk tsipa kõvva, a staadion om nii hää paiga pääl, et har’otamist tuu es sekä. Inemise ei olõ viil är pagõma naanu, uutva innembi iks autogrammõ. Nii et päiv om väega häste lännü.
