Räpinä kandi Zerno ökotalo vanapernaanõ KOKMANNI-KONSAPI TIIA om valmis saanu raamadu «Muhe sahver», kon om är trükit 88 tsipa kiiksuga kirja pantut lühküt nal’alist hoidussõretsepti. Uuri perrä, kuis raamat valmis sai ja midä autor täämbädse ao elost arvas.
* * *
Kuis Sul tekkü huvi naada hoidussit tegemä?
2010. aasta paiku tull’ Maalehe hoidussõkonkurss, saadi sinnä uma mõrksa pihlõmoosi «Pihlakapaitus» ja võitsõ tuuga konkursi är. Tuust saigi huugu ja naksi vahtsit hoidussit pruuvma. Mullõ miildüs midägi vahtsõt vällä märki. Poodi muusõl om pall’o E-ainit, mul väega veidü. Panõ õnnõ moositsukõrd, tuuga om lihtsämb kiitä.
Põnnõv om tetä midägi tollõst kraamist, miä om jäänü saisma. Näütüses jäi mul kunagi üts suur arbuus kappi saisma, tollõst sai muus tettüs.
Minevä aasta inne sügüsest Olustvere võistlust tei vereväpeedi-sõstramoosi. Lugu om sääne, et lätsi Jaagumäest moosi jaos põrknit ostma ja kogõmada läts’ kott vaihtustõ – sai 15 killo piiti. Sis ma mõtli, mis ma tuu peediga tii, a panni sõstrit mano ja tõsõ moosi tei viil tsitroniga ja sis olli nuu kõgõ populaarsõmba moosi, rahvas ostsõ.
Kas raamatun omma õnnõ makõ moosi?
Ei, mul om tah salatiid kah ja sinepiid. Sinebiretsepti omma mul taa raamadu kokkosäädmise aigu arhiivist kätte saadu, ma esiki es mälehtä, et nä omma hoidussidõ võigõlusõl käünü ja võitnu. Raamatuh om är märgit kah, määne asi kunagi kongi midägi võitnu om.
Õkva tull’ uudis, et Põltsamaa sinepit ei tetä inämb. Mis sa tuust arvat?
Mul om hallõ. Selle et ma tarvita kah Põltsamaa sinepit, ma ei nakka sinebipulbrist esi kiitmä, panõ iks kangõt Põltsamaa sinepit mano. Soomõ sinebi omma makõ, nuu ei kõlba. A Põltsamaa sinep om iks üle prahi, ütle ausalõ. Näütüses liha ja süldi kõrvalõ om seo priima!
Kuis taa raamat sündü?
Kirästüs Sinisukk kõlist’ mullõ. Ma ütli, et mul olõ-i aigu tuuga tegeldä. Läts’ paar nädälit müüdä, mõtli, et no om vaikus. A sis naas’ jäl pääle ja no om tä sis lõpus valmis.
Ku raamat seo kuu valmis sai, mis sis juhtu?
Seo om umbõs nigu Pantalonõl, et kolm vai kuus vai mitu kõrda tah kuulsamb olõt. Küsüti, et mille ma es kõnõlõ kellelegi, et raamatut tii. Tõtõstõ, ma tei tassakõistõ är, et kiäki es tiiä. Ma esi kah es usu, et seo kunagi valmis saa ja et ma ülepää seod tetä jõvva.
Käüt hulga laatu pite jahhu ja muusi möömän. Määndse omma täämbädse ao inemiisi murrõ ja rõõmu, midä kõnõldas?
No ku nüüt kütüs om kallimbas lännü, sis rahvast väega vast ei liiguki. Seo aasta kotsilõ ei mõistaki üteldä, ei olõ ütehki laaduh viil käünü. As’a läävä kallimbas, rahvas nakkas rahha lugõma. Mahhekraami tahetas kül osta, a raha nakkas tuu man kah mängmä.
Kas sis seo keväjä om maaello kaiõn inämb herevüst tunda?
Kimmäle. Ku inemiisile tetäs paanikat ja kraavõ kaivõtas, tulõ hirm pääle. Ma olõ kõik aig mõtõlnu, kas tuust piirikraavi kaibmisõst määnegi kasu om vai määne mõtõ tollõl kraavil om? Druun lindas jo kraavist üle. Herevüs iks om, ilmahki ei tiiä, midä uuta. Ma olõ siiämaalõ luutnu, et äkki saa nii är ellä, et ei piä sõta nägemä.
Olõt kõva as’aarmastajast näütlejä. Mis and jõudu mitmõ as’aga toimõnda?
Näütlemä naksi 20 aasta iist igävüse peräst. Näütlejide seltskund om häste vahva. Lava pääl olõk om üts asi, a proovi omma laheda, sääl saa nall’a ja…
Ma kül egä aasta lupa, et inämb ei lää, a olõ iks kohal. Ku nüüt häste lätt, sis äkki järgmäne aasta tulõ jäl Leevakul vahtsõnõ etendüs. Kaemi.
Kokmann-Konsapi Tiia uma vagivahtsõ retseptiraamatuga. Rahmani Jani pilt
