Trüküst om tulnu Reimanni-Otsaru Nele romaan «Samblõ ja Rahutu Vaimu lugu», miä om Võro instituudi 2024. aastagal vällä kuulutõdu võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü. Tego om Piusa mäkile pühendedü armastusõromaaniga, miä köüt kokko perre- ja aoluu.
Raamadu autor om Umalõ Lehele kõnõlnu umast romaanist niimuudu: «Romaanil om kolm päätegeläst: nuurmiis ja neio ni Võromaa luudus – Piusa kandi mõtsa ja mäe. Sõahädä ja võõral maal olõgi üle elänü pääliina nuurmiis ku Rahutu Vaim löüd sääl mäki pääl umilõ hingehätile kergendüst. Võromaa neiolõ ku maal üles kasunulõ lats’kõsõlõ omma nuu kotusõ latsõiäst pääle armsas saanu. Tä kuts esi hinnäst Samblõs – liinakivve pääl ei kannahta kavva olla.
Ei saa mitte kiäki esi valli uma sündümise vai kuulmisõ aigu ja kotust. Ei saa sakõstõ valli tuudki aigu, ku arm süämeh pessä nakkas tegemä. Mu romaani tegeläisi armastusõ aig tulõ kätte õkvalt pääle viimäst sõta – 1945. aastagal. Kuis tuu keerolinõ aig inemiisi ja näide egäpääväst ello mõot’, saa romaanist lähembält lukõ.
Kirotamisõ aigu tull’ miilde üte varahadsõmba ao filmi päälkiri «Need vanad armastuskirjad». Nuurmiis om saatnu umalõ neiolõ 199 kirja, kirävaihtus käve mitu aastakka. Romaani mina-tegeläne löüd nuu kirä peränpoolõ uma latsõpõlvõkodo tarõpäälitsest korsnajala takast kirivä pad’akoti seest. Kirju saaja – mu imä – tahtsõ nuu edimält üte mäeküle sisse matta, a naas’ pelgämä, et mägi kaibõtas ütskõrd üles ja kirä jääse mõtsa ala videlemä. Hää, et tä tuud es tii – hulga aastidõ peräst naatigi sääl kaibma.»
Romaan om autori Luuska-triloogia kolmas raamat. Triloogia varatsõmba raamadu omma mälehtüisiraamat «Vanaimä pääs’okõsõ» ja jutukogo «Kullanõ kodo».
UL
Nele Reimann-Otsaru
«Samblõ ja Rahutu Vaimu lugu»
armastusõromaan
Võro instituudi 2025. aastagal lõppõnu võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü
Päätükke kaiõ Silvi Palm.
Pildi om tennü Merike Läte.
Foto omma tennü Tarmo Kõlli, Ain Piir ja Harri Sundell.
Kujondusõ ja küllendüse tekk’ Priit Lööper.
Trükitüü tekk’ trükükoda Greif.
Raamadu välläandmist omma tugõnu Eesti Rahvakultuuri Keskus,
Eesti Kultuurkapitali Võromaa ekspertgrupp ja Võro instituut.
