Võro maakunna laulu- ja tandsupito «Eluring»

Võro maakunna laulu- ja tandsupito «Eluring»

Minevä puulpäävä peeti Võrol Kubija laululava pääl Võro maakunna laulu- ja tandsupito «Eluring».
Kontsõrt-lavastusõ päälavastaja, tandsujuhi Tolga Anne ja Posti Maire näütsi läbi tandsu ja muusiga inemise elotsõõri. Nii oll’ etendüsen tähtsä osa kõigil, alostõn latsist kooni vannoinemiisini vällä, ja muusiga…
VAT tiatri mäng «Luukere Juhanit»

VAT tiatri mäng «Luukere Juhanit»

Tal’nan toimõndaja VAT tiatri mängukavan om vahtsõnõ tükk «Luukere Juhani juhtumised», miä om püüne pääle säet Võromaa kiränigu Laanõ Triinu latsiraamadu perrä.
Raamadu autor Laanõ Triinu kommõntiir tiatritükkü niimuudu: «VAT tiatri mäng «Luukere Juhani juhtumisi» ja ma käve eel-esikal ja või kinnütä, et ullimuudu…
Võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü sai kaasi vaihõlõ

Võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü sai kaasi vaihõlõ

Trüküst om tulnu Reimanni-Otsaru Nele romaan «Samblõ ja Rahutu Vaimu lugu», miä om Võro instituudi 2024. aastagal vällä kuulutõdu võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü. Tego om Piusa mäkile pühendedü armastusõromaaniga, miä köüt kokko perre- ja aoluu.
Raamadu autor om…
Kontsõrt «Rõõmsa lats» näütäs 18 vahtsõt võrokeelist latsilaulu

Kontsõrt «Rõõmsa lats» näütäs 18 vahtsõt võrokeelist latsilaulu

8. piimäkuul kell 18 om Võrol Kandlõ aian kontsõrt «Rõõmsa lats». Kontsõrdil laulva Tarto laulustuudio Laulupesa latsõ vahtsit võrokeelitsit latsilaulõ, miä omma luudu keelepesä- ja muusigaoppajidõ ütistüün. Päält Laulupesa latsi om kontsõrdi kavva poimit ka Võro…
Vaalajahimiis lask harpuuninoolõ vällä

Vaalajahimiis lask harpuuninoolõ vällä

Päti omma väega kavalas lännü. Mu tävveste koolitõdu ja digitarga tutvaga juhtu ildaaigu sääne lugu, et tä kandsõ päti pangakonto pääle hariligu inemise kuupalga jao rahha. Asi oll’ nii, et timäga võtsõ ühendüst üte üritüse kõrraldaja tõsõlt puult maakerrä ja paksõ, et…
Tagametsa Tarmo: sürreaalnõ, kuis läbisaamisõ perändüse jagamisõga muutusõ

Tagametsa Tarmo: sürreaalnõ, kuis läbisaamisõ perändüse jagamisõga muutusõ

Seo kuu tõsõn poolõn mängitäs Ihamaru vanan kõrdsihuunõn suvõlavastust «Päeva lõpus», miä om reklaami perrä terrävmeeline lugu Eesti küläst. Lavastaja TAGAMETSA TARMO kõnõlõs tiatritüküst tsipa lähkümpä.
* * *
Mis tükk om «Päeva lõpus»?
Seo om Lennuki…
Õnnõlik pere

Õnnõlik pere

Võro liin om nii väikukõnõ, et kae kost veerest tahat, keriku torn om iks nätä. Ja kalmuaid om kah nii lähkül, kiviga visata. Et sinnä minnä, ei olõ vaia autoga müristä ja tossuta. Jalaga saat mõnõ kilo kaalu alla ja süä ei lää kah rasva. Ma esi käü…
Kaemi üle ola tagasi: piimäkuu edimäne puul

Kaemi üle ola tagasi: piimäkuu edimäne puul

1986. aastal peeti Võrol viies vabariiklik rahvamuusigapido 900 pillimängjäga. Võikimängmisel võitsõ kandlõmängjist Kasõsalu Ärni ja lõõdsamiihist Teppo Aivar, kiä oll’ sõs õnnõ 28aastanõ.
* * *
12. piimäkuu pääväl 1987. aastal käve USA president Reagan Berliinih, koh ütel’ vällä, et Berliini müür tulõ…
Kiri Võrolt. Häöjä piinü ilo 

Kiri Võrolt. Häöjä piinü ilo 

Sõida egä nätäl Võrolt Karulahe tüüle ja seokõrd õnnistu mul peräkõrd ummõhtõ Karula mõtsu vaihõl kullõrkukkõ nätä! Jah, mu jaos oll’ tuu väega rõõmsa löüdmine, perämädse kümne aasta seen omma nä egält puult teie veerest ja hainamaiõ päält kaonu. Mu maakotussõ nurmõ olli…
Võro noorõ Kar’ala nuuriga tutvust tegemän

Võro noorõ Kar’ala nuuriga tutvust tegemän

Lehekuu algusõn oll’ mul ütenkuun säitsme tõõsõ võro noorõga võimalus kävvü Soomõn Joensuu liinan tutvas saaman kar’alakiilside ja -miilside nuuriga. Arotõt sai nii võro ku ka kar’ala keele opmisõ võimaluisi, niisamatõ rassõhit kotussit keele püsümäjäämise man. Mõlõmbat kiilt ja kultuuri sai…
Mehkamaal koristõdi hoolõga

Mehkamaal koristõdi hoolõga

Lehekuu keskpaigan Mõnistõ koolimaja ja rahvamaja manh peet koristustalgu olli Mehkamaa kandin see keväje viimädse. Aprilin tetti kogukonnarahvaga tüüd Karisöödi ja Mõnistõ mõisa pargin.
«Kooli ja rahvamaja ümbre ja Kuutsi külä tii veeren jouti 16. mail pall’u ärä tetä,» kõnõli kooli majandusjuhataja ja talgu iistvedäjä Ruveni…
Priinime lugu: Taro, Tarro ja Taru

Priinime lugu: Taro, Tarro ja Taru

Nimel Taro om Eestin 66 kandjat, Taru – 53, Tarro – 31. Kujul Tarro, midä tuudaigu loeti [taro], panti taa 1820. aastil nellän Lõuna-Eesti mõisan, minkast kolm olli Võrumaal.
Vahtsõliina mõisan panti Tarro Lasva (Vaarkali) külä Järveotsa talun. Nime saiva katõ vele, Vaarkali Aabrami ja…
Äpärdüs põllumajandusõga

Äpärdüs põllumajandusõga

Lugu juhtu hulga aastit tagasi, ku viil nuur olli, nii 12–13aastanõ. Tollõ ao latsõn olli ma joba täüsinemise iist vällän. Ütskõrd otsusti imä-esäga kavvõlõ sugulaisilõ küllä minnä. Usutliva, kas ma õks saa hakkama. No muidugi, olli ma kimmäs. Kodu jäi viil kuvvõaastanõ väikuveli Ülo.
Tõsõl hummukul…
Tulõkahju

Tulõkahju

Egä katsõkümnendin aastin inemine om saanu tunda määndsitki varjõ nõvvukogudõ-aigsist repressioonõst. Kiruta üte väega süämliku ja periselt sündünü luu, mille saatsõ 1955. aastal mu lell Karagandõst, ku oll’ sääl vangilaagrin, umalõ katõssa aastat noorõmbalõ velele – mu esäle. 
Lugu kõnõlõs näide latsõpõlvõst Võrumaal, midä lell vangilaagrin ollõn miilde tulõt’.…
Tossu Tilda pajatus. Kiri toimõndusõlõ

Tossu Tilda pajatus. Kiri toimõndusõlõ

Vanast saadõti lehetoimõndustõ hulga kirju, inämbüisi kaibuisi naabridõ pääle. Kirju osakunna juhataja oll’ ütsvahe ildaaigu mi hulgast lännü pikäaolinõ aokiränik Silla Ants.
Toimõndustõ tull’ ütspäiv väega paks kiri. Sääl seen oll’ vinnekeeline leht Literaturnaja Gazeta, kohe sisse lõigadu väiku pilukõsõ. Kiäki miis kirot’,…
Muda Mari pajatus. Hoiatamisõst ja hoitmisõst

Muda Mari pajatus. Hoiatamisõst ja hoitmisõst

Ma kuuli raadiost, et inemise nakkasõ harinõma tuuga, et telehvoni pääle tulõ teedüs üle riigipiiri linnanu taivamassina kotsilõ. Nigu telekaäri saat inne pikse tulõkit hoiatusõ, et tõmmakõ egäs juhus kõik juhtmõ takast. Pall’o tõmbasõ, a pall’o mitte. Innembä uutva, nika ku…
Parm tsuskas: vahtsõnõ Võro liinapää

Parm tsuskas: vahtsõnõ Võro liinapää

Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
UMA Leht