Puulpäävä, 11. hainakuu õdaguspuul. Antslan om kodokohvikidõ päiv ja õdagu tetäs pidolidsõlt vallalõ Nässmõisa vahtsõ näo saanu järv. Järv om kaivõt süvembäs, saanu hindäle tsuklõmisõsilla, kaldtii vii viirde ja kõrraligu kemmergu. Kõik, midä suvitsilõ tsuklõjilõ vaia.
Ilmateedüs lupa tormi, vihma ja räüssä. A ma ei lasõ tuust teedüsest hinnäst är hiidütä.
Edimäne piätüs tulõ sugulasõ Kadi man Soo kodokohvikun. Ildas jäi, mõtlõ, ku näe, et reklaamsilte võetas joba maaha. Sugulasõlõ löüdäs siski kipõstõ perrist kokkosäet Caesari salat (hää ja värski hamps) ja jaetas päävä läbielämiisi. Tulõ vällä, et kokandusõoppajast kohvigu pernaanõ es mõista säänest murdmist sukugi uuta. Huviliidsi mugu vuursõ hummogust pääle.
Päält mõnt aigu jutuajamist ja pildialbumi kaemist jätä kohvigu perrerahva kraamma ja vahtsõst mano tulõvit küläliisi kantsõldama. Aig om minnä kaema, midä tuu järve pidolinõ vallategemine hindäst kujotas. Liina pääl kõnõldas tuust kah, üteldäs, et tulõ «massulda pido».
Toda, et järvepido rahva jaos tähtsä om, saa kõrraga nätä. Kuigi alostusõni om viil tsipa aigu, om peris tego, et auto kohegi jättä. Siin-sääl juhatasõ turvamehe võlss paiga pääle sõitjit, lava ümbre toimõndasõ viil mõnõ tehnigu. Platsi pääle kogonõs rahvast, omma müügitelgi, kost saa friikardokit, viinerit ja muud hääd kraami osta. Osa rahvast om tsuklõmisõsilla ümbre ja mõni julgõmb käü tsuklõman kah.
Suurõst Tarto liinast iinkujjo võttõn vinnüs pido alostus inämb ku veeränd tunni. Tuu aig saava inemise ümbre kaia, süvvä osta ja vanno tutvit trehvädä. Ütel poiskõsõl lätt plekkpurk mullijoogiga ümbre ja juuk juusk õkva valgõ liiva sisse. Rahvast vuur egält puult mano, osa tulõva jala, üts poiskõnõ vuristas värski ranna pääl eelektritõuksiga. Ja sis nakkas pääle. Õdagujuhi tervitäse rahvast. Vallavanõmb pidä kõnnõ. Vahtsõlõ järvele and õnnistust Urvastõ keriguopõtaja.
Pästekomando om tsipa kavvõmbal kats massinat järve viirde ajanu ja nuu purskasõ viitorost suurõ kaariga vett. Ja sis lätt vallavanõmb üten tõisi tegeläisiga järve viirde, viskas vette Sipsiku rahakõsõ. Vahtsõ näo saanu järv om no vallalõ tett.
Tennätäs tugõjit ja tegijit. Kõrva jääs, et seo om olnu sääne tegemine, kon om olnu tukõ Euruupa Liidult, a niisama omma mitmõ paikligu ettevõtja uma ola ala pandnu. Tuu and tunnistust, et asi lätt Antsla inemiisile kõrda.
Jätä rahva, kedä iks kõrrast mano vuur, «massulda pito» pidämä. Iin uutva viil ansambli ja DJ. Ilmateedüs, miä perämädsel aol peris häste täppi om pandnu, om teno taivalõ seo õdak iks väega kõvastõ essünü.
Kavalamba pidolõ tulõja omma säädnü hinnäst istma tsuklõmisõsilla pääle, kost pidokõnnõ ilostõ kõrvu kostusõ, a saa nätä ka tsipakõsõ lainõtavat järve ja hinnäst vii kotsil jalguga takti lüvven hõl’ota. Rahmani Elo pilt
