Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ.
Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820 joba kõik koolnu. Tammõ Jakobi kottalõ mäletedi, et tä ollõv Vahtsõliina tulnu Laiusõ kihlkunnast.
Minkast nimi tulõ, olõ-i sukugi selge. Edimäne võrdlusõs sobilik sõna om läti keele vāks [vaaks] ‘kaas: kaasõ’, muu hulgan ka vanaaigsõn ütlemisen acu vāks ‘silmälaug’. A nime saajidõ man ei paistu määnestki lätläisi köüdüst ja Lätin kah säänest nimme pantu olõ ei. Aastagal 1935 om terve Läti pääle õnnõ Jūrmalan elänü säidse inemist nimega Vāks. Või vabalt olla, et tuu oll’ Eestist sinnä lännü Vaaksi perekund. Läti nimeraamat köüt tuud nimme saksa sõna ja nimega Wachs ‘vaha’, a tuun sõnan om -a sõski lühkene.
Tõnõ võimalus om võrrõlda vannu edenimmiga. Ladina keele Bacchuse (veinijummal) vinne õigõusu vastõ Vakh (Вaкх) om muiduki sääne edenimi, minkast Vaaks võisi saia, a kinnitüst tuu kottalõ olõ-i kah. Ida-Soomõn om Vakhist saad Vaaka– ja Vakka-algusõga inemisenimmi.
Pikkusmõõt, minka kuju võru keelen om vass ja eesti keelen vaks, om mõnõl puul Eestin pruukmisõl ka kujul vaaks, nii nigu soomõ keelengi: vaaksa. Sõnakujju vaaks om pruugit Ida-Virumaal ja Torma kihlkunnan. Kuigi peritolu viide Torma naabrilõ Laiusõlõ om olõman, es tahtnu iks usku, et Vahtsõliina priinimi olõssi pant sõna vass virumaalikul kujul vaaks.
Ka varõs või tetä «Vaaks-vaaks!», a säänegi nimevaliku alus olõssi ands’ak. Ma esi mõtlõ, et suurõ suguvõsa nimi võissi iks olla edevanõmba nimest saad, a ei tiiä, kas Laiusõ edevanõmbist vai hoobis paigapäälsist?
Eestistämisel võeti Vaaksi asõmalõ vahtsit nimmi soovitusnimekirjust: Laevik, Vaide, Vaidla ja Valvik.
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
