Ma kuuli raadiost, et meil omma pall’o noorõ mehe nõrga, jõvva-i kaitsõväeh säläkotti kanda. A tulõ vällä, et tuu om terveh ilmah nii. Seo voori jalgpalli ilmameistrivõistlusõ omma eski sportlaisi jaos väega rassõ. Nigu vanastõ saadõdi kõik latsiaialatsõ kõrraga poti pääle, tetäs nüüd kõigilõ miihile juumisõ vaih. Või-olla nelä aasta peräst andas näile kohvi juumisõs kah vaheaig. A mille es võinu kõik tetä väiku suigahusõ, päältkaeja saasi kah hõngu haarda ja silmä kinni laskõ.
Vai ei olõki Ameeriga mandri pääl sport nii tähtsä, ku om päähämäärmisega rahha tiini. Sõs võissi pallimängo aigo lühembäs tetä. Nigunii lüvväs palli värehtihe inne mängo lõppu. Kas sõs piät inne üle tunni ao tühält edesi-tagasi juuskma? Tõtõstõ omma inämbüs mängõ üüse olnu ja tävve mõistusõga inemise makasõ tuud aigo. Puulfinaali ja lõppmäng omma õnnõs iks õigõl aol. Pääle tuud lätt harilik elo edesi.
