Seol nimel om Eestin 23 kandjat. Nimi tegüsi kolmõn paigan, a päämidselt om edesi lännü üts kolmõst, Kanepi kihlkunnan pant nimi.

Kanepin pandsõ opõtaja Roth perekunnanime Algus 1809. aastagal Vana-Piigandi mõisa Karba Viidriki perrele, Kürvitse Aado perrele ja Hino Mihkli kolmõlõ perräjäänüle tütrele. Nimä olli kõik Hino Mihkli latsõ. Sama nime saiva ka Mihkli vele Mõtsahoitja Jaani läsk ni latsõ.

Ku kaia, mille just nimi Algus, sõs Kanepi personaalraamatun 1804–1810 omma vahtsõ vahmiilinime kah joba sisse kantu ja sääl omma sama lehekülle pääl Mõtsahoitja Jaani pere nimega Algus ja Keebi Jaagu pere nimega Otsus. Sõna otsus tähend’ tuudaigu ‘ots, lõpp, lõpõtus’. Roth pandsõ vahmiilinimmis kõgõsugumaidsi maakeele sõnnu. Rothilõ es miildü vahtsit nimmi tetä talunimmist, nigu seon Algusõ perren olli olnu Jakapi, Hino, Karba ja Kürvitse, selle et nuu olli timä meelest õnnõ elukotussidõ nime.

Kanepi nimi läts’ ruttu lakja lähembäle ümbrüste, näütüses Vidrikele Otõmpää kihlkunnan. Nime levimine üle Eesti omgi toimunu päämidselt Otõmpäält.

Tõnõ kotus, kon priinimi Algus panti, oll’ Roosna-Alliku mõisa Valasti külä Järvämaal. Tuu sündü 1835. aastagal. Nime sai 1823. aastagal koolnu Jüra Pärtli kats tütärt Ann ja Mai ni kats poiga Jüri ja Pärtel. Poig Jüri vei ka nimme edesi, a olõ-i kimmäs, et tuu täämbädsele päivä vällä om jõudnu.

Kolmas kõrd om 1923. aastagal, ku Narva liinan elänu viiekümneaastadsõ Taaniel Paabusk (Daniel Pabusk) ja naanõ Anna võti vahtsõ nime Algus. Tuu vahtsõ nime võtminõ käve Petserimaal ja Narva-tagutsõn perekunnanimmi pandmise käügin. Taaniel oll’ olnu kuulmeistre Võru valla Kääpä koolin, näide poig Leonhard (sündünü 1901) vist iks es nakka vanõmbidõ vahtsõt nimme pruukma.

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.