Keväjä vällä kuulutõdulõ vahtsidõ võrokeelitside laulõ konkursilõ saadõti 26 laulu. Laulõ naatas hindama 5. märdikuul Rõugõ rahvamajan võistluskontsõrdil, kon kõik huvilidsõ saava kah noid kullõlda.
«Mul om vahtsist laulõst väega hää miil. Tull’ hulga tugõvit ja esimuudu näoga laulõ. Kimmäle või kontsõrdist uuta vägevät muusikalist õdagut,» seletäs konkursi kõrraldaja Tigasõ Merike.
Kõrraldaja sõnno perrä näütäs konkursilõ saadõtuisi laulõ hulk, et võro kiil om autoridõ jaos tähtsä ja and vahtsõ muusiga luumisõs huugu. «Om laulõ luudusõst, egäpääväelost, om sügävit märgotavit laulõ ja lustiliidsi ja huugsit tandsulõ kutsvit lugusiid,» võtt tä seokõrdsõ võigõlusõ saagi kokko.
Laulõ autoridõ siän om nii tunnõtuid ku suurõmbalõ rahvalõ veidemb teedä laululuujit: Eliste Kaupo, Hellamaa Kerli, Hirve Sirli, Ilvese Aapo, Kalkuna Mari, Kalla Urmas, Rahmani Jan, Ruuli Hanna-Reet, Tauli Anu, Valgu Toomas ja Meel, Õkva Margit jt.
Seokõrdsõ Uma Laulu hindamiskogon omma muusik Änilase Piitre, koorijuht Otsari Silja, muusigatiidläne ja kultuuriaokiränik Ruusa Aurora, Vikerraadio muusigajuht Teppani Sten ja võro keele ja muusiga sõbõr Kuuba Rainer.
Kontsõrdil saava kullõja nätä laulõ elävät ettekandmist ja olla tunnistajas vahtsidõ võrokeelitside hitte sündümisele. Päält hindajidõ kogo preemjide andas vällä kullõjidõ lemmigu avvohind. Kontsõrdiõdagut juhatas Laube Kadri ja vaheaol mäng lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.
Seokõrdnõ konkurss Uma Laul oll’ joba viies vahtsidõ võrokeelitside laulõ konkurss. Võigõlust kõrraldõdas, et härgütä autoriid luuma mano võrokeelist lauluvarra. Varatsõmba konkursi omma näüdänü, et Umalõ Laululõ saadõtuist laulõst saa tävvendüst ka võrokeelidse laulu- ja rahvapido Uma Pido laulukava.
Järgmäne Uma Pido plaanitas pitä 2029. aastaga 2. piimäkuul Võrol Kubija laululava pääl. Teedüst Uma Pido ja Uma Laulu võigõlusõ kotsilõ saa kodolehe umapido.ee päält.
UL

Konkursi kõrraldajalõ Tigasõ Merikesele tegevä vahtsõ laulu rõõmu ja tä uut kontsõrti Rõugõn. Rahmani Jani pilt
Hindamiskogo liigõ Änilase Piitre:
«Konkursilõ saadõdu luu omma väega mitmõsugumadsõ, kõnõlõsõ igävädse ao maailmavalust, armastusõst, luudusõst, a säälsaman om säänest nall´ a kah, et naara tsilk püksi. Muusiga kotussõ päält om pilt tsipa kasinamb, õkva nigu võro kiil määränü är tollõ, et muusiga piät rahvalikumb olõma. Jazzi ja hevimetalli ei olõ! Olõ olnu aastit köüdet Uma Pidoga ja julgu üteldä, et om tegünü määnegi uma stiil, miä ei tähendä õnnõ võro keelen laulmist, a muusigastiili, midä om rassõ üte sõnaga är seletä – vast sis võro folkpunkpoprokk? Egäl juhtumisõl ooda helevüsega lõppkontsõrti, et kõiki laulõ elävän esitüsen kullõlda.»
