Vana-Võromaa esindüs Baltica pääliinapäivil
5.–7. piimäkuul peeti Tal’nan perimüsfestivali Baltica pääliinapäivi. Päivist võtt’ ossa päält 100 folkloorirühmä ja ütsikesinejä üle Eesti, päält tuu viil külälise vällämaalt. Ka Vana-Võromaa oll’ festivalil uma esindüse ja saatkunnatelgiga välän. Huvilidsõ saiva osta käsitüükraami ja võrokeelitsit raamatit ja oppi…
Kultuuritegeläisi pildi Kääpä kooli aknidõ pääl
Kääpä kooli tõsõ kõrra iintarõn saa nätä aknõmaalõ, kon om kujotõt inemiisi, kink tegemise omma Võromaa kultuuri jaos tähtsä.
«Klaasimaalõ tegemise mõtõ tull’ mi kooli oppajal Liisul. Et meil omma tõsõ kõrra iintarõn suurõ aknõ, kon vällänäüdüsse vaeldusõ, tundu hää mõtõ…
«Klaasimaalõ tegemise mõtõ tull’ mi kooli oppajal Liisul. Et meil omma tõsõ kõrra iintarõn suurõ aknõ, kon vällänäüdüsse vaeldusõ, tundu hää mõtõ…
Vana-Võromaa perändüs Karilatsin saa tävvendüst
Karilatsi vabaõhumuusõum kuts suvõaol küllä vahtsit elämüisi saama. Pääle õigõ mitmõ luudusõst vaimopuhahust saanu näütüse ja muidoki püsüvälläpanõgi kaemist saa paigapääl mõnusalõ maaha istu ja kosutusõs krõbista «Karilatsi kõrnit», miä om muusõumi külaliidsi jaos Võromaa umast pekist tennü Jaagumäe söögikeskus.
Muusõumi…
Muusõumi…
Vahtsõnõ luulõraamat «Aojõgi»
Trüküst om tulnu Kürsa Ere vahtsõnõ võrokeeline luulõraamat päälkiräga «Aojõgi». «Põimsõ vahtsõs raamatus elojõõ päält üles tähendedü umakeelidse värsi luudusõst, inemiisist ja aost,» ütles luulõtaja uma raamadu kotsilõ.
Umakandi rahvas saa raamatut nätä 26. piimäkuul Varstun Taga Vahi muro pääl (Kesk 28, Varstu), ku…
Umakandi rahvas saa raamatut nätä 26. piimäkuul Varstun Taga Vahi muro pääl (Kesk 28, Varstu), ku…
Vahtsõliina maarahva laadu pääl arotõdas maaello
Seo nädälivaihtus, 20. ja 21. piimäkuul peetäs Vahtsõliinan maarahva laatu. Timahavadsõ laada kavan om üts pikemb maaelo-arotus. Nimelt saava puulpäävä kellä 13–15 meierei man piimäpuki-lava pääl kokko mi kandi maaelo tunnõdu tegijä.
Arotusõkavan om kolm teemat. Küsümüsele, kiä katt su…
Arotusõkavan om kolm teemat. Küsümüsele, kiä katt su…
Lauluesä muusõum hõiskas – 85
28. piimäkuul kell 12 uut Kreutzwaldi majamuusõum ummi sõpru ja tugõjit tähüstämä Eesti kõgõ vanõmba kiränigumuusõumi – Lauluesä muusõumi hällüpäivä. Muusõumi vallategemise pido peeti jo 28. piimäkuul 85 aastakka tagasi. Sünnüpääväl kõnõldas muusõumi kujonõmisõluust ja püsünäütüisi kokkosäädjist. Püsüvälläpanõk uut jäl vahtsõndamist ja ummi ettekujotuisi…
Tõmba juhe sainast vällä!
Suvinõ püürüsaig om pia käen. Tuu om iks olnu aig, ku inemise võtva hinnäst umist egäpäävätegemiisist vabas, tähistäse võidupühhä, tegevä jaanituld ja käävä ütstõõsõl külän. Üts arotus käü aastagast aastakka kah tuu mano: kas jaaniõdagu satas vai ei. Kogõmusõ omma näüdänü, et tihtipääle iks satas.…
Koorti Erkki: Eesti inemine või täämbä hinnäst julgõlõ tunda
Ajami juttu kiränigu ja julgõolõgieksperdi KOORTI ERKKIGA.
* * *
Kuis lätt?
Ei noh, ku Eesti om vaba ja perrega om kõrran, sis ülejäänü omma detaili. Nii et häste lätt.
Sul om valmis saanu neläs raamat sõasulatsõst Markusõst. Minkast tuu kõnõlõs?
Markusõ…
* * *
Kuis lätt?
Ei noh, ku Eesti om vaba ja perrega om kõrran, sis ülejäänü omma detaili. Nii et häste lätt.
Sul om valmis saanu neläs raamat sõasulatsõst Markusõst. Minkast tuu kõnõlõs?
Markusõ…
Kaemi üle ola tagasi: piimäkuu tõnõ puul
Eesti läbi aigõ kõgõ kimmämb kergejoustiguvõistlus peeti 1986. aasta piimäkuul Kadrioro staadioni pääl. Tuu oll’ Saksa DV ja NSV Liidu maavõistlus, koh tetti kats ilmarekordit.
* * *
1987. aasta jaanipäävä pidi iks kuivast säädüsest kinni pidämä. Müügilette pääl oll’ limmonaat ja pütüst sai…
* * *
1987. aasta jaanipäävä pidi iks kuivast säädüsest kinni pidämä. Müügilette pääl oll’ limmonaat ja pütüst sai…
Tõsõ kundi otsast. Pärdi keskus um väärt paik
Mul oll’ veidükese aigu tagasi trehvämine pitä Laulasmaal Pärdi keskusõn perreettevõttidõ liidu kuunolõkit ja keskusõ tegemiisiga tsipa tutvas saia. Sai kullõlda Pärdi Arvo kujunõmisõ luku ja märgota, läbi määndside rassõhuisi tä um jõudnu maailma ütes tunnõtumbas eestläses. Ütest lihtsäst maapoisist…
Vahtsõlõ sannalaululõ tetti hõisuga video
Hitihoiatus! Õigõ pia om vällä tulõman vahtsõnõ võrokeeline laul «Sannalugu» üten videoga. Tegijä esi omma kimmä, et taast saa suvinõ hitt, miä jutustas maamehe kurblist luku, a om kimmäs tugi noilõ, kiä sannan käümisest häädmiilt tundva.
Ütel harilikul pääväl kuulõ toimõndusõ ussõ…
Ütel harilikul pääväl kuulõ toimõndusõ ussõ…
Tundõ läbi elo
1. Üsälatsõ tundõ
Väikene lats näütäs ummi tundmuisi läbi hindä hääolõmisõ. Ku latsõl om kõtt tühi, sis tä nakkas ikma, selle et taht süvvä. Niisama ku täl om külm vai kuum. Hirmu tekütäs võõra inemise nägemine, vai nigu tuu kotsilõ üteldäs: lats võõrastas. Niisama tulõ ikk haigusõ aigu,…
Väikene lats näütäs ummi tundmuisi läbi hindä hääolõmisõ. Ku latsõl om kõtt tühi, sis tä nakkas ikma, selle et taht süvvä. Niisama ku täl om külm vai kuum. Hirmu tekütäs võõra inemise nägemine, vai nigu tuu kotsilõ üteldäs: lats võõrastas. Niisama tulõ ikk haigusõ aigu,…
Priinime lugu: Miina ja Virve
Neo kats ilusat naasõnimme omma ka vana priinime, Miinal om Eestin 45 kandjat, nimekujul Mina 13 kandjat. Virvel om 47 kandjat. Pääle kõgõ muu omma naa nime Pindi mõisa juhtumisõl ütest suguvõsast tulnu.
Pindi mõisan oll’ Tiri Jaan lännü peremehes Virve küllä, kon tedä naati kutsma…
Pindi mõisan oll’ Tiri Jaan lännü peremehes Virve küllä, kon tedä naati kutsma…
Võro – kuritöie liin
«Tsiuhti!» tõmmas’ nuuri nõvvokabinetin tüütänü doktor Kann kondoomi kõllatsõlõ plastbanaanilõ pääle. Määne uskmalda hää mõtõ oll’ klassioppajal uma klassi tütrigu tervüseoppusõ tunnin polikliinikuhe tuvva! Esi tä pagõsi muidoki är, vast tundu tuu timä jaos liisnalt himolinõ.
Kiibõrdi sõbrannadõga sohvanukan, mõista-s kuigi olla ega midägi üldä. Klassivelju arvatõn…
Kiibõrdi sõbrannadõga sohvanukan, mõista-s kuigi olla ega midägi üldä. Klassivelju arvatõn…
Tossu Tilda pajatus. Liinalatsõ maal saviritsikit piinaman
Kilki või võro keelen kutsu väega mitund muudu: kurukikas, viruskikas, tarõritsik vai saviritsik. Seo lugu juhtu väega ammu, sõa lõpuaastil vai õkva päält sõta, ku saviritsikit oll’ egä maaelämise aho takan.
Kats pääliina koolipoissi tuudi suvõs maalõ vanaimä ja vanaesä…
Kats pääliina koolipoissi tuudi suvõs maalõ vanaimä ja vanaesä…
Muda Mari pajatus. Makõ aiakraami aig
Ma kuuli raadiost, et egäpäävädse söögikraami hinna nakkasõ pääle jaanipäivä allapoolõ sadama. Vasta keväjät omma hinna iks korgõl olnu. Nigu uulidsa pääl lumi är sulli, sai jo verevit maaskit osta. Mis tuust, et kavvõst lämmält maalt tuudu, olli peris maask’a maiguga. Või-olla vähä…
Parm tsuskas: mahhetapõlus
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm.
