Eesti läbi aigõ kõgõ kimmämb kergejoustiguvõistlus peeti 1986. aasta piimäkuul Kadrioro staadioni pääl. Tuu oll’ Saksa DV ja NSV Liidu maavõistlus, koh tetti kats ilmarekordit.
* * *
1987. aasta jaanipäävä pidi iks kuivast säädüsest kinni pidämä. Müügilette pääl oll’ limmonaat ja pütüst sai kvassi osta. A inemise olli vällä mõtõlnu egäsugumaidsi knihve, et pido pidämädä es jäänü. Hans’a ajaminõ oll’ nii lakja lännü, et tsukrust nakas’ puudus tulõma.
* * *
Inne jaanipäivä 1988. aastal tetti tagasi Kolga-Jaani kerko man olnu Vabahussõa mälehtüsmärk. Pääle tuud nakas’ egäl puul mälehtüsmärke tagasitegemine. 23. piimäkuu pääväl tetti Võro kalmuaiah vallalõ tagasitett mälehtüssammas. Vaba Sõltumatu Nuuri Kolonn nr 1 oll’ jo eelmäne süküs naanu Vabahussõah surma saanuidõ inemiisi haudu kõrda tegemä.
ENSV ülembnõvvokogo iistsaisus andsõ 23. piimäkuu pääväl vällä säädüse riigi tunnismärke kotsilõ, minka tunnistõdi sinine, must ja valgõ jälki Eesti rahvusvärves.
28. piimäkuu pääväl kutsõ Rahvarinne rahvast appi Tõnismäele Eesti Rahvusraamadukogo vahtsõ huunõ ehitüsele kaablikraavi kaibma. Kokku tull’ pia 4000 inemist, tuu oll’ kats kõrda inämb, ku oodõti. Tuusama päiv nakas’ Moskvah pääle NLKP konvõrents, koh Väljase Vaino kah kõnõl’.
* * *
1989. aasta piimäkuu lõpuh luudi Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit, esimehes sai Hallaste Illar. 30. piimäkuu pääväl alost’ Räpinä mnt 11 tüüd Võro MEKi betooni-mördisõlm, mille aasta tetängüs planeeriti 29 000 m3.
* * *
20. piimäkuu pääväl 1990 nimmas’ pääministri vabariigi presidendi ülesandih Marki Heinrich ammõtihe vahtsõ paossih eläjide valitsusõ, koh sõaministri oll’ Toomõpuu Jüri.
26. pääväl panti sisserändämise säädüsega paika, et 0,1 saandikku paikkondliidsist inemiisist või olla sissetulnuid. Eräkaubamassu ala panti äkiline ja laih viin, tubagukraam ni rebäse- ja naridsanaha.
* * *
1991. aasta jaanipäävä aigu olli Võromaa mehe Kaitsõliidust ja Kodokaitsõst priitahtlikult aotlidsõ majanduspiiri pääl valvõh, et olla valmis, ku Moskva jälki külge tulõ.
Vinne ruubli väärtüs sattõ egä pääväga, poodi olli tühä ja talongõ iist sai hädäperäst kaupa. Suurõmbidõ asjo nigu mõsumassina vai teleka ostmisõs pidi külänõvvokogost kinnitüspaprõ küsümä.
* * *
20. piimäkuu pääväl 1992 nakas’ masma Eesti kruun. Kolmõ päävä joosul sai egäüts 1500 ruublit 150 krooni vasta vaihta. Keskmäne palk oll’ sõs 549 kruuni. Tsukrukilo massõ 6,6 kruuni ja leeväpäts keskmidselt 1 kruun. Eesti kruun oll’ köüdet Saksa margaga: üte marga iist sai katõssa kruuni.
Piimäkuu lõpuh oll’ rahvahääletämine, minka võeti vasta Eesti Vabariigi põhisäädüs. Pääle naksi Eesti ja Vinne läbikõnõlõmisõ sõaväe välläviimise üle.
* * *
1993. aasta piimäkuul oll’ Lõunahummogu-Eestih pääle naanu mõtsa ja puumatõrjali hullus. Nii edevanõmbidõ maa tagasi saanu inemise ku kurikaala tahtsõ kipõstõ rahha saia. Mõtsa raoti nii säädüst perrä ku säädüse vasta.
Inne jaanipäivä peeti Tal’nah säitsmes latsi laulu- ja tandsupido. Edimäne pido pääle Eesti vahtsõst esisaisvas saamist pidänü olõma jo aasta varõmb, a rahapuudus oll’ suur. Nüüdki saadi pidoliidsi söögiraha kokko mõni nätäl inne pito. Võromaalt saiva pido tunnusmedäli tõisi siäh Pau Maie, Müürsepä Helju, Tolga Anne, Lilosoni Helle, Kuusõ Koidula, Oti Helve, Aropi Erja, Ilvese Helga, Kostabi Helmut, Teppo Heli, Lipingu Kaja, Kallioni Sigrid ja Laursoni Peeter.
* * *
30. piimäkuul 1994. aastal võtt’ Riigikogo vasta säädüse, et parhillanõ piir Vinnemaaga maad pite om aotlinõ kontrolljuun. Inne tuud oll’ Vinnemaa president Jeltsin andnu vällä dekreedi Petserimaal piiri ütepuulsõs maahamärkmises.
Pikäaolinõ kuulmeistre Säinasti Ene, kiä om muiõ ainidõ siän opanu aoluku kah, tulõtas miilde sündmüisi aost, ku Eesti vahtsõst esisaisvas sai.
