Ajami juttu kiränigu ja julgõolõgieksperdi KOORTI ERKKIGA.

* * *

Kuis lätt?

Ei noh, ku Eesti om vaba ja perrega om kõrran, sis ülejäänü omma detaili. Nii et häste lätt.

Sul om valmis saanu neläs raamat sõasulatsõst Markusõst. Minkast tuu kõnõlõs?

Markusõ luu olli mõtõldu ku triloogia, a nüüd om kuigi triloogia saanu järe. Tuu kõnõlõs ütest säändsest kotussõst nigu Kursi. Inämbüs inemiisi tiidvä tuud ku Puurmani. Keskao paiku oll’ sääl üts väiku komtuurkund ja sääl kõrval oll’ suur Tarto piiskopiriik. Ja noil oll’ umavahelist naginat kah vähekese ja Markus sis lättki kaema, mis sääl Kursin tetäs kah. 

Kuis läts’ nii, et triloogialõ tull’ neläs raamat otsa?

Ei tiiä. Ku naksi kirotama, sis algusõst pääle tiidse, et kirota taast kolm raamatut. Periselt edimäne pidi tulõma Tarto kotsilõ, tõnõ kah Tarto kotsilõ ja kolmas Vahtsõliina kotsilõ. A sai nii, et sõasulanõ Markus jäi Kirumpääle kõrtsi. Nakas’ sääl istma. Ja ku olli är kirotanu määnegi 40 lehekülge, sis tä jäigi sinnä Kirumpääle, es lääki tuu raamadu seen Tartulõ. Periselt, mille ma taa neländä luu kiroti – taa kotsilõ küsüti pall’o. Et kas viil tiit, et otsa jäivä vallalõ: Markus läts kül sinnä mõtsatallo, a mis iks edesi saa.

Kes tuu Markus sääne om?

Tä om Pugola poiss, Misso kandist. Ma olõ iks piirivalvjilõ kõnõlnu, et keskaol oll’ sääl Misso kandin piirivalvõsalk, mis es tii teopäivin põllutüüd, a käve piiri valvman. Noil oll’ relva kandmisõ õigus pall’o kavvõmb ku ülejäänün Eestin. 

A kuis Markusõst sääne ilmahulgus sai?

Elo kässe. Periselt Markus jo alostusõn saadõti Vahtsõliina, selle et sääl Vahtsõliinan oll’ kiäki, kes vainas’ toda kanti ja ässit’ sinnä vinläisi kallalõ. Markus täütse uma kohussõ sääl är, a tuu, kes timä sinnä saatsõ, oll’ vahepääl är koolnu ja tõsõ es tiiä tuust kokkoleppest. Mõtliva, et tä esi tahtsõ sinnä minnä. Ja sis tä läts’ Kirumpääle, kon tä kuuldsõ, et üts timä hää sõbõr om sääl är koolnu. Perän tull’ vällä, et är tapõtu. Sääl tä kõrrald’ sis kättemassu. Ja peräst tull’ säält är minnä. Tä läts’ Tartolõ sõsara mano, sõsar oll’ Tarbatun. Ja nüüd hulk Kursi komtuuri man.

Kas tä lätt viil kohegi edesi?

No kes tuud tiid, ega ma kah ei tiiä, mis tä edesi tege. Täl om uma elo kah.

Kuis Sul neo luu sünnüse ja kuis lövvät aigu naid kirja panda?

Mõtlõ määndsegi kundikava vällä, a ega mul säänest kimmäst sisukäüki ei olõ. Istu maaha ja nakka kirotama. Ja harilikult ma kirota õdaku, sis ku latsõ är magama läävä.

Kas sul om kimmäs plaan, mitu päivä kuun kirotat?

Ei olõ plaani. Kirota sis, ku kirotaminõ vällä tulõ. Pääle Ukraina sõa algust läts’ mul koskil aasta, et vahtsõst kirotama naada. Ma kül pruuvsõ, a tulõ-s tuust midägi vällä. A ku no kats-kolm lehte õdagu joosul är kirota, sis om häste. Ku viis lehekülge kirota, sis om joba väega häste. Kõgõ rohkõmb vist olõ katõsa lehekülge kirotanu üte õdakuga. Sis ma olli hindäga väega rahul.

Sinno tuntas ku julgõolõgieksperti. Ku julgõlõ või Eesti inemine hinnäst täämbä tunda?

Väega julgõlõ. Ma arva, et vähätsil aigõl maailma aoluun om meil nii julgõ olla olnu. Mi lihtsäle olõmi är unõhtanu tollõ, mis olõs võinu 1991. aastal tulla, ku Vinne väe olli seen ja interrinne pruuvsõ sõalist konflikti üles käändä. Ja augustiputš kah Moskvan, 91. aastal. Ku soomusmassina siist Võrostki müüdä lätsi, olõ es meil minkagi hinnäst kaitsa. Parhilla om iks tävveste tõnõ aig. Kooni vinläne Ukrainan om, ei jakku täl jõudu muus suurõmbas tsiatüküs. Väikeisi tsiatempõ tä sutt iks tetä, a suurõmbat ei suta.

Midä inemise saanu tetä, et kõik aig pelgämä es pidänü?

Olõ toonu säändse näüte, et ku Liivi sõa aigu, pia 500 aastat tagasi, olõs inemise tiidnü, mis või tulla, sis nä olõs kas är pagõnu vai kõik aig murõhtanu. A nä es tiiä. Tuul aol läts’ kuningal kah tükk aigu, inne ku tä sai teedä, kes lahingu võitsõ. Võidsõ minnä mitu nädälit, inne ku käskjalg kohalõ jõudsõ.

A täämbädsel pääväl om nii, et mi saami kaia õkvapildin, mis sõan parajalõ juhtus. Tuu tege säändse tundõ, et kõik, mis sünnüs, om hirmsalõ lähkül. Ja midä sääl salada, tan omma säändse ettekuulutusõ kah olnu, et vinläne om 2027. aastal valmis suurõmbas ründämises. Ma ütle niimuudu, et vinläne om Ukrainan är palotanu kõik uma tagavara, midä tä 1945. aastast kogonu om. Ja ei olõ täl noid kostkilt asõmõlõ võtta.

Siski või vist üldä, et täämbädse ao sõda om muutunu droonisõas ja infosõas. Nii Vinnemaa ku Ukraina saava egä päiv väega suuri kogõmuisi.

Saava kül ja eks mi kah piämi säält opma. Infosõa man om vaia iks kriitilist mõtlõmist. Et kas tuu, midä kõnõldas, om peris elon võimalik. Õnnõs eestläne om kõgõ kahtlõja olnu ja tuu umbusk omgi meid avitanu. Ja droonisõta piämi kah kimmäle opma. 

Olõt perämädsel aol saanu ummi julgõolõgiprognoosõga sõnna Saksamaa aokirändüsen. Kuis tuu nii läts’?

Mullõ sukugi es miildü, et kõik aig kõnõldi: Narva om järgmäne ja sis om Hiiumaa ja… Sis mõtli, et ku ma olõssi Moskvan plaanja ja mul olnu kõik ressursi käen, sis midä ma teesi tuujaos, et hindä positsiooni parõmbas tetä. Mõtli läbi tugõvamba ja nõrgõmba küle ja mu valik oll’ Saksamaa sälgä minek. Ja kõgõ rohkõmb tunnus mullõ, et sakslaisilõ läts’ kõrda mu Rügeni saarõ mõtõ. Tuu om üts suurõmbit saari Läänemeren, pall’o sakslasõ käävä sääl puhkaman, kõik tiidvä toda kotust. Ku Saksa aokiränigu viimätsel aol ühendüst omma võtnu, küsüse kõik «Rügeni stsenaariumi» kotsilõ. Tuu mõtõ om peris lindu lännü.

Saksamaa iks kõigus katõ vaihõl: kas tukõ Ukrainat rohkõmb vai vähämb. Ku ma piässi toda plaanma, tennü kõik, et Saksamaa kimmäle Ukraina kasus är otsustasi. Nä omma Ukrainat kül väega pall’o tugõnu, a om asju, midä nä ei olõ andnu, ja om asju, kon nä omma ütelnü, et siist edesi nä ei avida. Egä kõrd, ku vinläne Saksamaal määndsegi hübriidrünnäkü kõrraldas, es pidänü olõma küsümüs, kas iks piät Ukrainat tugõma, a piässi Ukrainalõ andma midägi viil ekstra. Tuu om asi, millest vinläne peräkõrd arvu saa. Ku nakkat arutama, kas mi iks piämi ülepää avitama, saat järgmädse hoobi kah. A ku egä hoobi pääle annat viil lisas plaanitulõ api mano, jõud tuu ütskõrd Moskvan kah kohalõ.

Tulõmi no Võromaalõ. Olõt Vahtsõliina kandi kogokunnasündmüisi man kimmäs ütenlüüjä. Mille piät tähtsäs uma kodokandi tegemiisist ossa võtta?

Tan om sääne mõnnus seltskund, kellega asju kõrralda ja läbi kävvü. Juttu aia ja ütenkuun midägi tetä. Iks tuujaos, et seokandi elo kah sündmüisi täüs olnu.

Kuis lövvät tuu jaos aigu?

Eks ma tassakõistõ püvvä. Olõ ütelnü, et põhikotussõga olõ ma esä, tõõnõpuul ja poig. Kõik ülejäänü as’a omma mul aoviidüs, noid ma tii sis, ku aigu saa, a proovi iks aigu löüdä.

Ja ku pall’o sa noid ülejäänüid «aoviidüssit» saat Võromaalt tetä?

Peris pall’o. Täämbädsel pääväl om võimalus kavvõst tüüd tetä. Kül mitte egäl puul, pästekomandon vai politseipatrullin ei saa kavvõst tüüd tetä. A ma saa peris pall’o asju kavvõst tetä.

Ku kaet mi kandi inemiisi silmi sisse, kas näet sääl rohkõmb rõõmu vai murõht? Minkast tuu tulla või?

Ma arva, et sääl om kõkkõ. Ei mõistaki üldä, kumba rohkõmb. Inemiisil om murõ, ku koskil jäl midägi kokko pakitas, sis om tunnõ, et piirkunda jäetäs maaha. Muidogi säändse sõnomi kah, midä ministri Terraski andsõ, et Tal’na inemine ei piäsi kinni masma Võromaa inemise bussisõitu. Tuu om mu meelest väega rummal ütelüs. Kas Võromaa inemine piät vällä kannatama, et tan Tal’na inemise jaos kah piiri valvõtas? Piät külh. A nuu as’a käävä mõlõmbat pite.

Muide, määnegi uuring oll’, kost tull’ vällä, et 97 vai 98 protsõnti eestläisist taht ellä uman majan ja soovitavalt kongi maakotussõn. A eestläse omma aotlidsõlt kõik liina kortõrilõ är kolinu. Ja kunagi nä nakkasõ kõik elämä maakotussõn ja uman majan ja… A ku tuujaos iks midägi ei tii, sis ei nakka kunagi uman majan elämä kah. Kõik maja ei mahu Tal’nalõ är.

A kuna tuu aig tulõ, ku eestläse nakkasõ tegemä midägi tuu jaos, et uman majan ellä?

Ei tiiä. Osa iks tegevä, aga suurõmbalt jaolt õigustõdas hinnäst jutuga, et parhilla om ehitämine kallis. A kuna taa otav om olnu?

Kiränik ja julgõolõgiekspert Koorti Erkki. Rahmani Jani pilt