Tõsõ kundi otsast. Pärdi keskus um väärt paik

Mul oll’ veidükese aigu tagasi trehvämine pitä Laulasmaal Pärdi keskusõn perreettevõttidõ liidu kuunolõkit ja keskusõ tegemiisiga tsipa tutvas saia. Sai kullõlda Pärdi Arvo kujunõmisõ luku ja märgota, läbi määndside rassõhuisi tä um jõudnu maailma ütes tunnõtumbas eestläses. Ütest lihtsäst maapoisist um saanu inemine, kedä terve maailm tund ja kes viil täämbä mi seen eläs.

Keskusõn sai kaia viiemeistri kirotõdut noodikirja. Mõtli inne uman pään, et mis tuu sis um, lihtsäle noodi paprõ pääle kirja pantu. A ku pall’o sääl um paranduisi ja ümbremängmiisi, ku pall’o um väega elotervit lausit nuutõ pääle ja vahelõ kirotõt. Noidõ perrä saa nätä, kuis üts looming sünnüs, kuis tuusama vast kolmõ-nelä minodi pikkudsõ muusigapala pääle um kulutõt tunnõ ja tunnõ.

Mi liidul läts’ tollõga kah häste, et Pärdi perrepoig Michael astõ mi organisatsiooni liikmõs. Ku ma ildampa olli Euruupa perreettevõttidõ liidu aastakuunolõkil, küsti, mis meil tan Eestin tetäs ja kuis lätt. Ütli, et väega häste lätt, näütüses perekund Pärt um mi organisatsioonin. Tollõ pääle läts’ Euruupa tegeläisil suu vallalõ. Saksa, Prantsusõ ja Hollandi mehe naksi kõnõlõma, et näil mängitäs kerikin ja muial tihtipääle Pärdi Arvo muusikat ja sis tulõ kõgõ väega hää ja pühä tunnõ pääle. Ja ku nä sügüse Eestimaalõ tulõva, tahtva nä kimmäle Pärdi muusikat kullõlda.

Pärdi keskusõ ehitämine um olnu Eesti riigi väega suur teno suurõlõ viiemeistrile. Keskus um tett niimuudu, et väega veidü puid um maaha võet. Maja um pant ilosalõ sinnä pedäjide keskele. Ku sääl seen olõt vai välän istut, kuulõt õnnõ tsirgulaulu vai mõtsa mühinät, vai sis tasalist luudusõ hellü. Ku sääl istut, saat arvu, et hää as’a siin ilman ja ilosa helü su pään sünnüse vaikusõn, mitte suurõn kärän.

Ma olõ kül väega uhkõ, et mi hulka sünnüs aig-aolt säändsit herksit tähti, kiä ei olõ kuulsa õnnõ siinmaal, a umma tunnõdu üle ilma. Mu kimmäs soovitus um kõigilõ, kiä viil käünü ei olõ, seo suvi Pärdi keskust kaema minnä. Taha kimmäle esi kah viil sinnä tagasi minnä, tuust õhkkunnast mõnnu tunda ja olla luujalõ tenolik, et sääne miis mi hulgan um.

Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.

UMA Leht